Mina eelistan kriminulle. Alati on huvitav lõpus teada saada, kes on näiteks tapja, ja kus ta vea tegi, et kinni võeti. Hommikul just vatasin telekast Komissar Rexi, Austria, juba mitmendat korda. Hoiavad põnevuse üleval, ei taha neid raamatuid pooleli jätta, aga vahel lihtsalt peab käest ära panema, et magama minna

Jube keeruline on seda lugemise aega leida. Lootused on jõulupühanädalal ja paar raamatut ootavad juba järge.

Viimati sai loetud Taani autorite poolt kirjutatud raamatut “Poiss kohvris” ning värskelt ilmunud Eesti autori raamatut “Cougar 1. osa”. Mõlemad raamatud hoidsid põnevust üleval. Esimene oli minu jaoks natuke jõhker vägivaldsete stseenide osas, teises oli huvitavaid elukeerdkäike, mis kirjeldasid naise mõttemaailma pigem äärmuslikus võtmes. Aga igaljuhul soovitan lugeda :).

Kuna aega lugemiseks on alati liiga vähe, siis püüan panustada rohkem hariduslikule kirjandusele. Hetkel pooleli: Üles kasvamine: idakristluse põhimõtted laste kasvatamisel – ja sealt olen leidnud nii mõnegi taasmeeldetuletatud ahhaa-teadmise.

Aega lugeda on kahetsusväärselt vähe. Kuna armastan reisida siis kõige parema meelega loen reisikirjandust, samuti meeldib inglise klassika.

Naudin väga sarnaselt eelneva postitajaga igasuguseid reisiraamatuid. Mõnus on ennast koos autoriga siia-sinna maailma tundmatusse-tuntud paika mõelda. Aga viimatise ahhaa-elamuse sain hoopiski ühe meil tunnustatud spordimehe elulooraamatut lehitsedes. Neis (elulooraamatutes siis) on pea alati tubli annus motivatsiooni ka endale kui lugejale – kuidas tema midagi läbi elas, saavutas, mida mõtles… ja võrdlen oma elus toimuvat ning saangi (tavaliselt) mõne hää nipi, kuidas ühes või teises situatsioonis hakkama saada :)

Raamatuid on ostetud ja saadud kingiks, aga enamus ootab riiulil lugemist. Ei tea, kuhu see aeg küll kulub?

Minu lemmikud on olnud olenevalt vanusest erinevad zanrid. Kunagi olid ja ka jätkuvalt on lemmikud krimiromaanid. Kahekõmnendates lugesin armastusromaane:) Nüüd on öökapil reisiraamatud. Viimane raamat, mida lugesin mehega vaheldumisi oli “Mees”.

Aja jooksul natuke valikud muutunud. Meeldib lugeda kriminulle, reisi teemalisi ja eluloo raamatuid.

Kui oleks rohkem aega, loeksin palju rohkem. Ikka lisandub minu riiulisse mõni raamat, kuid kahjuks jääb vahel ostmise ja lugemise vahele pikk ooteaeg. Mulle meeldib, et saan raamatu võtta oma riiulist, mitte raamatukogust.
Eelistan lugeda raamtuid, mis ühteaegu harivad, millest leiab mingeid mõtteid, mis aitavad elus hakkama saada, mõista rohkem ennast ja teisi. Ja muidugi reisiraamatud – toredad juhtumised ja soovitused, sest kõik riigid on nii erinevad ning igale poole ei ole võimalik ka minna.

Minule meeldib lugeda Petrone Print “Minu” sarja raamatuid. Nende raamatute lugemine annab võimaluse “rännata” mööda maailma ning tutvuda erinevate kultuuridega ja elu-oluga maailma eri paigus. Mõnus ja silmaringi avardav lugemine.

Lugemine on mõnus hobi. Meeldib reisikirjandus aga ka põnevikud ja kriminullid, isegi mõned lõbusad nn. naistekad on viimasel ajal kätte sattunud. Dan Browni “Pettepunkt” oli üks viimati loetud raamatute seast mida ei suutnud kuidagi käest panna ja unetunde jäi napiks.

Minu lemmik on Mai-Agathe raamatud,need on alati põnevad.

Minu lemmikud sellel aastal on olnud reisikirjad Minu-sarjast. Väga meeldis raamat “Minu Madeira. Atlandi pärl”, kuna käisin ka ise novembrikuus sellel saarel. Andis hea ettekujutuse eesootavast piirkonnast.

Mina üritan lugeda erialast kirjandust nii palju kui võimalik ja nii palju kui pea veel peale tööpäeva vastu võtta suudab. Olude sunnil olen viimaste kuudega lugenud läbi ka raamatud Plahvatusohtlik laps, Pahurad lapsed :) Nendest viimastest raamatutest olen leidnud palju nö ahhhaaa…. on jah nii momente.

Ajaviiteromaanid on tahaplaanile jäänud, meeldima on hakanud reisikirjad ja lood elust enesest. Viimati lugesin Elin Toona Gottschalki raamatut “Pagulusse”. Millised katsumused on inimestel olnud. Kaotada kodu kaks korda -Stalini ja Haapsalu ametnike ahnusepärast…