Lapsepõlvest olen ellu kaasa võtnud eelkõige selle, et perekond ja peresuhted on kõige olulisemad ning neid tuleb hoida. Parimad mälestused lapsepõlvest on seotud tegevustega koos perega,

Tihtipeale ei adu seda, mis lapsepõlves kaasa saame. Või, et kas need on just kodusest kasvatusest. Aga kusagilt on tulnud visuaalne esteetika, kohusetunne ja vastutus. Vb on see iseloomuomadus, kuid tõenäoliselt ka kodust.

Olla ja jääda igas olukorras ausaks – iseenda, lähedaste, kõigi inimeste suhtes.

Lapsepõlvest olen kaasa võtnud kõige rohkem seda, mida mitte teha, kuidas mitte käituda. Seetõttu on välja kujunenud põhimõtted, et pere ja tervis on oluline ning tuleb tegeleda sellega, mis meeldib, mitte sellega, mida teised tahavad, et sa tegeleksid.

Lapsepõlvest olen saanud kaasa põhimõtted, et elus tuleb ise hakkama saada. Kui soovid midagi saavutada, siis tuleb ise selle nimel tööd teha. Armastust ei ole kunagi liiga palju, ole õnnelik selle üle, mis sul on ja jaga ka õnne teistega!

Lapsepõlv on minu m’älestustes üks väga ilus ja muretu aeg. Olen sündinud 1971 aastal. Lapsepõlvest olen saanud kaasa aususe, tähenduse, mis on elementaarne viisakus, et vanemaid ja võõraid inimesi tuleb teretada ja muidugi ema-isa hoolitsuse ning armastuse. Ja et probleemid tuleks lahendada rahumeelselt.

Lapsepõlv on kaasa andnud mulle suunaviida kuidas elus hakkama saada, edasi liikuda, kaasalastega suhelda ja toime tulla. Anda edasi armastust ja hoolivust ning jagada õnne-rõõmu-muret lähedaste ja võõrastega. Oskuse teha tööd.

Üksteisest hoolimine ja teise kuulamine, vanemate inimeste austamine.

Maausk on kestnud mitukümmend tuhat aastat ja me oleme kummardanud hiies puid, kive, maad, vett.
Ärge laske varastada meie eestlaste usku ja asendada maausk mingi kristlike väärtustega, mis on tehtud ÄRIKS. Kasvatame oma lapsi austama loodust ja käituma meile omase maausu vaimus.

Alati tuleb olla viisakas ja abivalmis. Kaks põhitarkust lapsepõlvest!

Ära tee kunagi teisele seda, mida ei taha, et Sulle tehakse!