RTJ 5 paragrahvi 13 kohaselt võetakse materiaalne põhivara algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb (IAS 16.15–16):
(a) ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud);
(b) soetamisega otseselt seotud kulutustest; ja
(c) vara tulevase demonteerimisega ja asukoha taastamisega (nt maa rekultiveerimine) seotud hinnanguliste kulutuste nüüdisväärtusest juhul, kui selle kajastamine vastab juhendis RTJ 8 kirjeldatud eraldiste moodustamise põhimõtetele.

Seega see osa sisendkäibemaksust, mida algselt maha arvata ei saa, suurendab tõepoolest põhivara soetusmaksumust. Kui järgnevatel aastatel mahaarvatud sisendkäibemaksu korrigeerimise tulemusel makstakse täiendavalt käibemaksu või arvatakse see täiendavalt maha, siis põhivara soetusmaksumust selle tulemusel ei muudeta.

RTJ 5 paragrahv 23 kohaselt kajastatakse materiaalset põhivara bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused (IAS 16.30). Paragrahvis 33 nimetatud materiaalse põhivara puhul on lubatud varaobjekti algne soetusmaksumus asendada ümberhinnatud väärtusega.

RTJ 5 paragrahv 33 näeb aga ette ümberhindluste tegemise. Ümberhindlusi viidi läbi vaid kuni 31.12.2005 ning eeldusel, et objekt oli kas siis soetatud enne 1995. aastat või puudusid objekti soetamismaksumuse kohta usaldusväärsed andmed.

Mahaarvatud sisendkäibemaksu korrigeerimisel järgnevatel aastatel soetusmaksumuse korrigeerimist läbi ei viida enam.

RTJ 5 viimase redaktsiooniga on võimalik tutvuda Raamatupidamise Toimkonna veebilehel http://www.easb.ee/doc.php?1264 või http://rmp.geenius.ee/raamatupidamine/rtj/