amet, kus pidevalt värised, et millal siis käeraudadega mehed järele tulevad (mul riidest kotike kuivikutega voodi all valmis pandud)…

Eks mulje on ikka jäänud selline, et raamatupidaja istub omas nurgas ja muudkui nokitseb.

Üks mu tuttav ütles, et tema raamatupidaja on tähenärija ja väga kuri. Et siis sellised emotsioonid.

küsimus oli ju, et mida rmtp AMETIST arvatakse (mitte inimestest, kes sel ametikohal töötavad)

Sina pole ju eluaeg tööd teinud, ainult kontoris istunud – nii on mulle öeldud.

Minuarust on suurfirmade pearaamatupidajad alati hästi punktuaalsed, täpsed ja kurjad.

… et mängib terve päev kaarte ja teeb nägu, nagi teeb kõvasti tööd

Mina hakkasin ameti olemusele sügavamalt mõtlema siis, kui kümne aasta raamatupidamise andmed koos programmiga hukka said. Aaastaaruanne sai juhusliku kontode käibeandmiku säilinud väljatrüki alusel kokku smugeldatud. See juhtus kaks aastat tagasi, kuid siiani ei ole nende kadunud andmete kohta infot vajatud. Kümme aastat tööd ja närvide kulu … ja see unustatakse reeglina peale tulemi teadasaamist.
Aga minule see amet meeldib. Selles on palju väljakutseid, loomingulisust, eneseületamist. Ja veel mäletan ma aegu, kus pearaamatupidajad olid tõelised prouad-staarid ja kõik käisid nende kätt suudlemas. Ja tean, kuidas nad oma kabinettides alkoholi tarbisid, sest kõrvaltubades töötasid kümned raamatupidajad aruannete kallal, mida siis prouad allkirjastasid.
Tean paljusid raamatupidajaid, kes on sõlmimud lepingu alkoholiga, sest see oli üks vähestest vahenditest, mis suudab hetkekski lasta unustada sinu peas vägisi koju kaasa trüginud numbrid, probleemid, homsed tööd. Sest mitte kunagi, peale kabinetiukse sulgemist, ei lähe sa koju vabana oma tööst. Mitte kunagi.

To Esmaspäev, 09:03
No ma ei tea/näe/pole kohanud mingit seost alkoholil ja raamatupidaja tööl.
Kui kõik korras, siis mida seal muret pudelisse matta? Lihtne ju , ära slikerad ja numbrid naeratavad vastu.

kui (pea)raamatupidaja sõlmib alkoholiga lepingu, siis üsna varsti ei ole ta (pea)raamatupidaja ja hea, kui kojameheksi veel saab

raamatupidaja amet seostub eelkõige naiselike omadustega, raamatupidaja = naine; tahab (ja saabki) kõigega kursis olla, mis toimub, nii positiivses kui negatiivses võtmes; kõik asjad on ühtviisi tähtsad, ei erista olulist ebaolulisest vaid püüab kõik ära teha; tegeleb paljude asjadega korraga, muidu ju ei jõuakski kõike korras hoida;

ma ei ole küll kelleltki küsinud, mida ta mu ametist arvab, aga mulje on selline, et raamatupidaja on inimene, kes peab kõike teadma. viimase kuu jooksul on minult kui raamatupidjalt küsitud näiteks:
* mis kellani Saue ARK lahti on;
* milline pensionifond on kõige tootlikum;
* kui palju SEB Pank kodulaenu annab, kui brutopalk on 13800 kr ja palju siis tagasimakse kuus tuleb;
* mis aastal muutus kehtetuks riiklik kontoplaan;
* kas odavam on liikluskindlustus sõlmida Ergos või Salvas;
* kui mu kontole on aasta jooksul laekunud 105227 krooni (palju sellest on palk, palju hagusraha ja palju mehe kantud, seda ei tea), siis kui palju ma tulumaksu tagasi saan;
jne

millise firma titemähkmed kõige etemad on?

Raamatupidamine on nagu ristsõna lahendamine,iga asi õiges lahtris.

igal juhul mitte meeldiv töö

vastik jah…a paremat pole kah hetkel kuskilt võtta…oleks lõunamaal, siis võiks muidugi puu all elada ja banaane süüa,aga siin on ju nii krdima külm

kõige hullem, ei jõua ülemustele selgeks teha miks see on selles lahtris ja see selles ja miks ikka raamatupidaja ei oska makse vähem maksta.

2009-2010 on mõnes mõttes katsumuste aasta raamatupidajatele. Palju seadusemuudatusi, lisaks uus e-aruandlus ja kõik uuendused üsnagi ühes hunnikus. Ja kui veel lisada uus raamatupidamisprogramm, võinuks teoreetiliselt paela kaela panna. Veri, higi, pisarad …
Praktiliselt on aga nii, et kes alla ei vandunud, ongi need pärisraamatupidajad!
Muide, 13:34, õige oleks vastupidine hüüdlause – seal, kus algab raamatupidamine, lõpeb mõistus … ja variante oleks veelgi:)

Kõik need kuiviku ja tähenärimiselood sellest ametist on igivanad ja lähtuvad kas süvenematusest ametisse või enese vähesest tundmisest. Ma tean veel vähemalt tosin ametit,mille probleemid ja lahendused ei lõpe kabineti ukse sulgemisel tööpäeva lõpul.
Mina leian, et see on üks väga vajalik amet ja näidake üks firma, kes ei vaja raamatupidajat.Mulle meeldib see ka sellepärast, et töö käigus ununeb absoluutselt kõik muu ja nagu males, pead sa paljusid asju ette nägema. Arvestamine ongi selle ameti üks tunnusjooni.

…nüüd controller (et te ei arvaks, et hättajäänud raamatupidaja! :)
minu arvates on raamatupidajatel, need kes ikka aastaid seda tööd teinud ja õppinud ka selleks, teatud ühiseid omadusi:
1. nad ajavad lihtsad asjad tavainimese jaoks kole keeruliseks;
2. nad arvavad, et firmad eksisteerivad raamatupidajate jaoks, mitte vastupidi;
3. enamus neist arvad, et mad peavad kõigile küsimustele (mida kata kirjutas) teadma vastuseid;
4. …ühe mu tuttava arvamus raamatupidajatest…kõik raamatupidajad üldiselt oskavad liita, enamus lahutavad ka, mõned korrutavad ja väga vähesed jagavad! ;)

to endine raamatupidaja:
1. Keeruliseks võivad ajada asja tõesti. On raske profina edastada mõtteid, mis enda jaoks on nii lihtsad, aga teisele inimesele täiesti võõras maa. Selleks oleks vaja pedagoogi oskusi.
2. punkt 2 on juba arukuse ja suhtumise küsimus. Raamatupidaja on ikkagi firma teenindaja arvepidamise lõigus. Väiksed inimesed võivad tõesti end puhevile ajada, seestpoolt suured ei vaja seda ja seavad prioriteedid endale kenasti paika.

Mina arvan, et raamatupidamine on ikka väga vajalik amet. Vaata väikese firma raamatupidajat. Ta on raamatupidaja, kassapidaja, palgaarvestaja, ökonomist, koristaja, finantsjuht jne. jne. Olen ise kogu tööloleku aja olnud n.ö. raamatupidaja. See on tõsi, et peab ikka väga palju teadma ja kui ei tea, peab selle endale selgeks tegema. Kui aga palka maksma hakatakse, istud niisama ja pole küllalt tööd. Nende aastate jooksul ei ole ma saanud rohkem puhkust kui 3p korraga, enamus puhkust on saamata, kuigi ametlikult vormistatud. Sellest hoolimata armastan ma seda ametit ja soovin et ka teised nii arvaksid.

Kai, kui sa pole saanud puhkust siis on see su enda töö organiseerimise viga.
Kui oled ka ainus rehnungi pidaja siis ei kuku maailm kokku kui sa paar nädalat kuu keskel kohal pole. Osa annab enne ära teha ja tagsi tulles annab ka kuu kesnasti ära lõpetada.
Seega minu soovitus sulle vaata üle oma töö organiseerimine ja mine puhkusele, muidu saab su armastus otsa mingil ajal.

Tore oli lugeda eelpool esitatud variante…Kaiga olen täitsa nõus,kui sa oled ainuke ja asutus omale kohakese südames leidnud ei saa sa kohe kuidagi ära kaduda paariks nädalaks ..sest siis on sind ju kohe vaja mingi väga tähtsa paberi leidmiseks/tegemiseks.olen seda ametit pidanud arvelauaga ja lauasuurust tabelit täites ..nüüd juba arvutis ja programmide abil…iga uus võimalus on jälle uus ja huvitav ja kui närvesööv oli vanasti kopikat otsida ja see peale kõikide kuude läbinämmutamist kuskilt detsembrist leida..vahva..rõõm oli suur..TEHTUD..Nüüd olen kuulnud toredat ütlust..keda kotib ..paneme klappima…hm..kas see lihtsam variant just õige ..ei tea aga õige raamatupidaja on ju tähenärija ja otsib nii kaua kui leiab vea üles ja asi läheb ise klappima…ja kuivikuid on meie seas küllaltki vähe …lihtsalt inimesed väljapoolt on mingites stereotüüpides kinni…Elagu siis rõõmsad ,lahked ja hoolivad raamatupidajad ja finantsjuhid…

Enamjaolt pole viga, kõik sõltub iseenda hoolest ja teadmistest. Aga mõnikord läheb käest nii ära, et enam ei saa aru, kas käes olev dokument tuleb panna vasakpoolsesse või parempoolsesse hunnikukesse laual. Ja hakkad aga jälle otsast peale seni, kuni mõistus täitsa kinni jookseb. Siis tõstad hunnikukesed kokku, sulged programmid, paned prillid kotti ja lähed ära, koju näiteks. Üldse ei mõtle enam, kuidas oleks pidanud tegema. Ei närva ka üldse. Sest tead, mis juhtub. Ja nii ongi – nagu aamen kirikus – öösel, umbes kell pool kolm, lööd silmad lahti ja tead täpselt, mida teha tuleb. Hommikul siis kappadi-kappadi tööle, programmid lahti, prillid ette ja lipsti valmis.
Oi küll mulle sellised olukorrad meeldivad:)

Eelpool öelduga täitsa nõus.Üteldakse küll, et seal kus lõppeb mõistus, sealt algab raamatupidamine.Minu arust on kõik loogiline ja täiesti mõistetav.

Üteldakse – Öeldakse

17:04. õpi ise ka.
.ütlema <69:ütelda ja .öelda, .ütlen, .ütlesin, .ütles, ütelgu ja .öelgu, .ütlev, ütelnud ja .öelnud, üteldakse ja .öeldakse, üteldud ja .öeldud> ▪.
ÕS 2006, http://www.keeleveeb.ee