"Tuleb meelde, kuidas mu aastane poja istus suure arvelaua peal ja jalgadega lükates sõitis mul töö juures mööda põrandat."

"26 aastat tagasi proovisin kätt palgaarvestajana. Siis oli veel asutus xxx (toim.), kellele kuulus vist oma kümmekond xxx (toim.), kus oli kokku sadakond töötajat. Palgapäeva eel läks alati aega terve öö, et arvelaua peal koondid kokku saada. Ikka jäi vahet mingi kopikas-paar. Teised kodused siis naersid, et mis sa sellest kopikast taga ajad, me anname sulle selle paar kopikat. Nelja kuu vältel muutus selline töö nii üksluiseks ja tobedaks, et ma lahkusin töölt, lubades, mitte kunagi enam raamatupidajaks hakata.

Möödusid aastad, mees tegi oma firma ja minul tuli hakata õppima raamatupidamist. Oma firma raamatupidamine jäi lõpuks väikeseks, nii tulid järgnevad kogemused ning lõpuks pearaamatupidaja koht suhteliselt suures firmas.

Siit moraal: "ära kunagi ütle, mitte iial." Siin ma nüüd olen. raamatupidaja staaž 15 aastat ja naudin seda tööd. Kas ma naudiksin seda tehes arvelauaga või lauakalkulaatoriga – vaevalt."

"Töötasin umbes 17 aastat tagasi samuti raamatupidajana nagu hetkelgi. Siis oli vene aeg. Kõik paberid tuli meil viia linna arvutusjaama, kus kõik masinasse pandi ja siis pidime kõik uuesti üle kontrollima. Arvelauad olid meil kapis küll olemas aga neid kasutati üliharva. Tegelikult põhiliselt külalistele, kes käisid ekskurseerimas raamatupidamises. Laual olid meil lauakalkulaatorid. Pangas tehti ülekandeid tõesti maksekorralduste alusel, millega asutuse esindaja panka läks. Ka enne palgapäeva oli vaja pangast raha tellida ja õigeaegselt muidu lükkus palgapäev edasi. Arvuteid loomulikult ei olnud ja aastaaruande tegemine oli ikka paras pähkel ja ajaraiskamine."

"Kahjuks olen alles algaja ja ei ole midagi meenutada. Kuid siiski olen kokku puutunud kooliajal pearaamatuga paberkandjal. Juba see oli nii meeletu töö ja nõudis suurt täpsust, siis ei kujuta ettegi kuidas said raamatupidajad hakkama suuremate ettevõtete raamatupidamisega. See pidi ikka meeletu töö olema. Loodan, et sel ajal maksti raamatupidajatele kõvasti :)."

"Suur toatäis tülpinud nägudega raamatupidajaid. Paksud ja tolmunud kaustad.Kuu- ja aastalõpus suur arvelaua nuppude klõbin. Suure kotiga läbi linna kohalikku hoiukassase jalutav kassapidaja(kotis oli raha).

Eriti on meelde jäänud seik Tartu-Pxxx (toim) liinibussis, kui ühe asutuse juhtivtöötaja tuli ilmselt Tartu peakontorist töötajate palga-rahaga, mis oli kilekotis. Bussi äkkpidurduse peale lendlesid need rahad nagu lumehelbed mööda bussi."

"Päeva- ja pearaamatuid peeti käsitsi; need olid nii suured, et avatuna oli tegu, et lauale mahuks.Arvelaud on väga ammune "arvutustehnika", pärast seda tulid Feliks ja siis juba mingid klahvidega nn.arvutid. Kõik nad tegid kõva lärmi.Igasuguseid kartoteeke peeti perfokaartidel, mida tuli loomulikult käsitsi täita.Olid ajad…"

"Meelde tuleb tohutu hulk paberimajandust. Kõik kontod kirjutati käsitsi välja, sageli vajati ühe pisikese aruande tegemiseks ja arvepidamiseks aruandeid A3 formaadis (ja neid polnud mitte vähe), kõik kontod eraldi välja kirjendatud, siis žurnaalorderid jm.

Arvutid olid omaette vaatamisväärsus. Üks arvuti mahtus ühte saali, tohutud hulgad lintkettaseadmeid, tohutud printerid (tööõnnetus- üks kontoritöötaja jättis oma sõrme printeri mehhanismide vahele ja kaotas selle ..).

Arvelaudadest ja perfokaartidest ma ei räägigi :) Tänapäeval on kõik olemas, programmid, mis teevad elu väga kergeks. Lõppkokkuvõttes on tänapäeval ikka väga hea tööd teha ja loodetavasti tulevikus veel parem :)))."

"Pikad pearaamatud, nagu laudlinad, meeletud järjekorrad maksude maksmisel ja arvelaua klõbin."

"Arvelauad olid tõesti umbes 30 aastat tagasi. Olin siis teismeline. Asutuse kontor oli kodu lähedal. Mu sõbranna ema oli kontori koristaja. Siis sai aeg-ajalt sõbrannaga tema ema töö juures kaasa käia. Meile muidugi meeldis arvelaudadega mängida nii kaua kui lubati.Ja siis ühel päeval tulid sinna kontorisse vändaga arvemasinad. Eks me ka väntasime neid aga ega eriti pihta ei saanud kuidas nad töötavad.

Edasi viis tee lõpuks raamatupidamisse tööle ja seal olid juba Estronid, mis töötasid vooluga. Nii umbes 15 aastat tagasi tulid ka Askota masinad (kaks masinat ja tuba oli juba täis), nendega tehti palgalehti. Edasi mäletan, et tulid Citizenid ja teised kalkulaatorid ja lõpuks ka esimesed arvutid.Nüüd olen juba 10 aastat tööd teinud arvutil. Mis on raamatupidamises asendamatu abiline."

"Raamatupidajast tädi jutt: "Kui puhkuselt tagasi tuli oli asendaja kirjutuslaus sahtlid ära vahetanud passiva paberid paremale ja aktiva paberid vasakule .Ei saanudki bilanssi klappima enne kui sahtlid tagasi vahetas.""

Minule meenuvad küll päris mitmed pikad õhtud. Olen ise raamatupidaja ja oli ka minu ema üle 30 aasta raamatupidaja. Kuna emmel olid pikad tööpäevad siis pandi ka väike põnn, kes siis juba numbrid tundis ka kopikate vahesid otsima. Kõik käis käsitsi ja see paari kopikane vahe oli jube kui seda otsima pidi. Lapsel teravam silm ning õnneks saime nii mõnigi õhtu varem kodu poole liikuma :) Paberikuhjad oli ka siis suuremad, sest mõtle ise kuidas siis parandusi sai üldse tehtud :) Praegu arvutis käib asi ju väga kiiresti. Peame olema tänulikud, et tehnika imed arenevad :)

Minu vanaema oli raamatupidaja. Käisin mõnikord tal töö juures. Hästi tasa pidin olema ning meelde on jäänud tolmuse paberi iseloomulik lõhn. Mu isa oli pearaamatupidaja. Tema töö juures kaasas olles sai pakkide kaupa nn dokumente kirjutada, et lapsel igav ei hakkaks. Aga ikkagi oli igav, oli nõuk aeg ning meeletu käsitsitöö. Kui isa läks linna aruandeid kuskile komiteesse viima, siis ootasin hämarates koridorides, millal ükskord hoopis poodi saaks. Nüüd olen ise raamatupidaja, no meeldib see töö ja kaugõppes sai ülikoolis seda juurde õpitud. 20-a. poeg töötab ka raamatupidajana. Ei tea, kas on olemas raamatupidaja geen? :)

olen töötanud sellel erialal üle 20 aasta.Kui tööle asusin, kasutati nii arve lauda kui FELIXIT. Meil oli palgaarvestaja vasakukäeline,aga vanasti koolis ei lubatud neid vasaku käega kirjutada. Nii oskas see arvestaja mõlema käega tööd teha. Kui laual olid juba Estronid, siis temal oli ühel pool Estron ja teisel pool arvelaud. Nii ta kontrollis palgalehti korraga kahel moel.Aastad hiljem läksin tööle teise asutusse,kus alustasin tööd andmete sisestusega arvutisse.Pearaamatupidaja oli seal asutuses siis üks vanem mees, kes tegi ikka tööd arvelauaga ja aegajalt kontrollis arvelaual üle arvutist tulnud koondid ja dokumendid. See oli täitsa huvitav kogemus.

Minu ülesandeks oli laoarvestus. Kuna tegu oli remondiettevõttega, siis oli varuosade ladu hästi suur. Mul oli kolm tohutu suurt raamatut, kus oli kogu materjal käsitsi kirjas. Iga kuu lõpus kirjutasin sisse mis nomenklatuur lattu juurde tuli ja mis välja läks, seejärel tuli arvutada uus saldo. Kõige hullem oli aasta algus – siis tuli avada uued raamatud ja kogu materjali nimistu käsitsi ümber kirjutada (sinna juurde kuuluvate venekeelsete tähtede ja muu tähistusega). Laos endas oli iga materjali kohta kartoteekkaart pappkasti sees.

18 aastat tagasi olin tööl ettevõttes kus töötas umbes 100 inimest. Seal oli terve toatäis raamatupidajaid. Igal raamatupidajal oli oma konto millega tegeles. Olid pearaamatupidaja, tema abi ja siis veel ülejäänud abijõud. Mäletan kui ehmunud ma olin kui pearaamatupidaja pakkus mulle seal tööd, olin tol ajal teises ametis :)

Aasta 86 õppisin raamatupidamist ja õppisime arvelauaga liitmist-lahutamist. Küsisime õpetajalt, et milleks see, tema vastus oli, et aga kui vool ära läheb, mis te siis peale hakkate??

Ja kui palju naisi sai raamatupidamise alal tööd, praeguse ühe asemel oli vähemalt viis…

aasta 1976. lõpetasin kooli .Esimeses töökohas pidin palkasid tegema.Pärast töökaskude töötlemist tuli palgaleht teha. See oli selline pikk leht. Arvestatud pool ja siis kõik kinnipidamised(maksud jne) ja lõpuks siis väljamaks.Võtsin palgalehed õhtul koju kaasa, ei saanud kuidagi neid klappima.Ridapidi ja veergusid pidi pidi ju klappima.(nn. ristmeline) Terve öö liitsin ja lahutasin neid a r v e l a u a g a. Algul sain peaaegu iga veeru üleliitmisel erineva summa.Harjutamine teeb aga meistriks. Hommikuks sain kõik palgalehed kokku ja arvelauaga arvutamise eksimatult selgeks.Pearaamatupidajal oli küll arvutusmasin Royal,paar teist masinat (vist estronid) olid ka kontoris olemas, aga koolist tulijaile muidugi neid ei antud.Muidu oli tore, kontor rahvast täis.Suhlemist vastavalt soovile.Praegu teed terve firma üksi ära arvutiga ja räägid ka arvuti kaudu teistega.Polegi nii põnev.