Kus see tõestamise kohustus kirjas on?

Aga üldiselt sobib hüvitamiseks töötajale spordiklubi poolt väljastatud arve väga hästi. Käibemaks siin nagunii kõne alla ei tule, et peaks ettevõtte nimele arve olema.

Kus see tõestamise kohustus kirjas on?
"…Neid teenuseid ei maksustata erisoodustusena vaid juhul, kui neid osutab vastava kutse omandanud spetsialist. See tähendab, et tööandja peab kontrollima teenuse osutajate tausta. "
http://rmp.geenius.ee/maksud/maksud_yldiselt/spordikulud-vabastatakse-erisoodustusmaksust-2017-12-07

see spetsialist väljastab dokumendi, kus on kirjas tema andmed, muuhulgas ka andmed loa kohta vastaval alal teenust osutada. Ei pea midagi tööandja detektiivi hakkama mängima. Mul just selline arve praegu laual, kõik vajalik info ilusti peal. Muidugi võib tööandja üle kontrollida, kui kahtlus tekib. Või lasta töötajal tuua korrektne dokument.

Lisan veel, et selline hüvitamine ei ole tööandja kohustus vaid võimalus ja kui korrektset dokumenti pole, siis ei peagi midagi hüvitama.

Kas seda 100. eurost summat kvartalis võib rakendada ka juhatuse liikmele kui ta töötasu firmast ei saa.

Tänan.

Kas töötaja spordikulu alusdokumendiks sobib ujula külastuse korral ka ainult kassatsekk.

Nii mõnedki töötajad käivad talve jooksul suusareisidel. Arusaadavalt ei ole lennupiletid, majutus ega muu kaasnev käsitletav erisoodustusest vabastamisena. Aga mäepilet? St. kas näiteks 6-päeva mäepiletit saab lugeda "liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulutuseks"? Iseenesest on see tõhusam sport kui mõne teise töötaja ühekordne ujulas käimine.
Et küsimusele natuke vinti peale keerata – aga kui ostetakse näiteks vaid 3-päeva mäepilet? ;-)

Pole ju öeldud, et regulaarselt peab ühte ja sama sportimis/liikumispaika külastama. Ühes kvaratlis kasvõi 1 korra ühte, teises kvartalis X korda teist jne.

mis vahet seal on – 6 korra või 3 korra pilet. Oluline on summa kvartali lõikes. Ja kuskil pole kirjas, et kogu summa peab olema kasutatud ühes kohas. käi iga nädal erinevas kohas, kui tahad.

Kui töötaja tõi jaanuaruis 3 tšekki kiropraktiku teenuste kohta kokku 60+40+20 kas siis võin selle 120 välja maksta ilma erisoodustuseta.
Või peab maksustama 20 kohe, kuigi eeldan, et ta II kv midagi ei kasuta?

Mis 120, kvartalis 100 on ju. Ja mida sa maksustad, lihtsalt 100 kompenseerid.

Ei, nii ei tohi. Kvartali piirmäär on 100 €. Seda ei saa üle kanda teistesse kvartalitesse, samamoodi ei saa nn ette näpata järgnevatest kvartalitest.

No sellisel juhul ma ei saa aru selle asja loogikast.
Tegelikult ju võimalik ühele töötajale kalendriaasta jooksul kompenseerid kokku 400 ja see deklareeritakse kui aasta on möödas.
Ehk siis minu arusaamist mööda on loogiline, et tööandja jälgib selle summa täitumist ja kui see on ületatud ja tahad veel midagi kompenseerida täiendavalt – siis see summa läheb erisoodustuse alla.
Oletame, et selle töötaja ainus soov on saada see 60+40+20 nende tsekkide eest mis ta jaanuaris esitas, rohkem ta aasta jooksul ühte tšekki ei too kompenseerimiseks.
Kas ma siis peaks jaanuaris kompenseerima kask tšekki näiteks 60+40 ja selle viimase tšeki 20 , mis küll ka väljastatud jaanuaris kompenseerin aprillis ja siis on OK ?

asja loogika on see, et kvartalis tehtud kulusid saab hüvitada kuni 100 eurot. Ja mingit summeerimist seadus ette ei näe. Kui mõnes kvartalis ei tee kulusid, siis on see kadunud võimalus.

https://www.emta.ee/et/ariklient/tulu-kulu-kaive-kasum/erisoodustused/maksusoodustus-tervise-ja-spordikuludele-alates-1

On küll võimalik kummuleerivalt hüvitada aastas 400 eur -keeldu ei ole olemas

Kui kulu tegemise (hüve saamine) periood ja selle eest tasumine langevad eri aegadele, siis tööandja peab valima viisi, kuidas arvestust pidada: kas peetakse arvestust lähtuvalt kvartalis tehtud kulust (tegevusest) või väljamaksest. Tööandjal tuleb valitud meetodit kasutada järjepidevalt läbi aasta ning kõikide töötajate puhul.

Selle teksti valguses ma saan aru, et kui valin kassapõhise arvestuse siis võin kulud mille kohta on tšekid (3 tk 60+40+20) väljastatud ja töötaja poolt tasutud jaanuaris kompenseerida töötajale näiteks nii I kvartalis 60+40 ja II kvartalis siis 20 ?

no valesti saad aru. Ei saa ühte tsekki lihtsalt mitmesse kvartalisse jagada. Küsi seadusekoostajalt või maksuametilt järele.

Milles küsimus on siis? 1. kvartalis tehtud kulusid saab kompenseerida kuni 100 eur, 2. kvartalis tehtud kulusid jälle 100 eur jne,

Jah, minule jääb ka veidi arusaamatuks, et kui valitakse kassapõhine arvestus, kas siis ei või järgmises kvartalis hüvitada eelmise kvartali eest toodud tšekki. Nt kui see oleks väljastatud 31.03. kuupäevaga, siis poleks ju enne järgmist kvartalit võimalikki hüvitada.
Mis siis sel juhul üldse kassa- ja tekkepõhise arvestuse vahe oleks firma jaoks?
Need näited on MA lehel ka üsna poolikud.
Võiksid tõesti maksuametist kirjalikult üle küsida.

…Ei usu mitte, et ühele järelpärimisele KOLM ERINEVAT kirjalikku vastust said. Igalt töötajalt eraldi. See on küll väljamõeldis.
…………………………………………………..
Ei ole väljamõeldis, erinevad vastused sain ma telefoni teel.
Kas siis seda mis MA ametnikud telefonis patravad pole põhjust tõena võtta vaid ainult kirjalik vastus on vastus.

No ja mis nui neljaks puutub siis tegelikult see kolmas tsekk 20 EUR pole mingi nui, ma tõepoolest arvan, et ma võin selle ka II või III kvartalis töötajale hüvitada, pidades kassapõhist arvestust.

no vat, ongi nii, et sinul on kindel OMA arvamus ja püüad seda nui neljaks nö.läbi suruda. Ja maksuametilt ei küsi sellepärasat, et nad võiavad sinu kindal veendumuse ümber lükata.

Kordame veelkord, maksuametile saadetakse küsimused kirjalikult. Telefoni teel saad täpselt sellise vastuse nagu sõnastad küsimuse, mida segasemalt küsid, seda imelikumaid vastuseid võid saada. Seega räägime ikka tegelikult maksuameti vastustest, mitte lihtsalt lobisemisest telefoni teel. Ja et said KOLM erinevat kirjalikku vastust ühele küsimusele, no ei usu. Kirjalikele küsumustele saadab maksuamet kiiresti ja korralikult seadustega põhjendatud vastuse. Ja et sa keeldud maksuametile teema kohta küsimusi esitamast, siis ainus põhjus saabki olla, et sa ise ka ei usu, et su arvamus raudkindlalt õige on ja kardad, et maksuamet su arvamuse ümber lükkab. Ühtki muud põhjust mina välja mõelda ei suuda.

Tee nagu tahad, aga siis pole sul mõtet siin edasi jaurata. Sul on sinu kindel arvamus ja kui oled otsustanud selle järgi käia, siis (võimalikud) maksuriskid on sinu probleem. Ühtki nõuannet, mis sinu tahtmisega ei sobi, sa ju nagunii ei kuula. Nagu näha, oled otsustanud aktsepteerida ainult neid postitusi, mis sinuga 100% nõus on. Noh, neid ilmselt ei tule praegu.

Kas siis seda mis MA ametnikud telefonis patravad pole põhjust tõena võtta vaid ainult kirjalik vastus on vastus.
——————–
Jah, nii paraku on. Ja selle kirjaliku vastuse saamine käib kergelt ja kiirelt. Tõsi, mitte anonüümselt, aga sellest pole ju ometi lugu.
Jäta oma emotsioonid tahaplaanile ja küsi järele, mida tähendab nende mõistes kassapõhine arvestus – kas võib hüvitada aprillis maksuvabalt jaanuaris töötaja poolt tasutud arvet.
Väga tore oleks, kui vastuse ka siia kirja paneksid – kui raatsid.

Võtame siis kõik võimalikud variandid järjest läbi :)
Küsimus spordikulude maksuvaba hüvitamise kohta 100 eur kvartalis töötaja kohta.
Vastavalt infole EMTA lehel (https://www.emta.ee/et/ariklient/tulu-kulu-kaive-kasum/erisoodustused/maksusoodustus-tervise-ja-spo rdikuludele-alates-1): vajalik on pidada isikupõhist arvestust (võimalik valida kas kassapõhine või tekkepõhine arvestus). Kui kulu tegemise (hüve saamise) periood ja selle eest tasumine langevad eri aegadele, siis tööandja peab valima viisi, kuidas arvestust pidada: kas peetakse arvestust lähtuvalt kvartalis tehtud kulust (tegevusest) või väljamaksest. Tööandjal tuleb valitud meetodit kasutada järjepidevalt läbi aasta ning kõikide töötajate puhul.

Millisesse kvartalisse tuleb arvestada maksuvaba sporditoetus allolevate variantide puhul (eeldusel, et hüvitatakse kuni 100 eur kvartalis töötaja kohta, kõiki töötajaid on teavitatud, hüvitatakse ainult seaduses lubatud 5 liiki maksuvabasid tervise- ja spordikulusid).

Ettevõte on valinud TEKKEpõhise spordikulude hüvitamise arvestuse:
1) Töötaja spordib spordiklubis märtsis, spordiklubi esitab ettevõttele koondarve märtsi kuupäevaga, arve tasutakse märtsi lõpus.
2) Töötaja spordib spordiklubis märtsis, spordiklubi esitab ettevõttele koondarve märtsi kuupäevaga, arve tasutakse aprilli alguses.
3) Töötaja spordib spordiklubis märtsis, spordiklubi esitab ettevõttele koondarve aprilli kuupäevaga, arve tasutakse aprilli alguses.
4) Töötaja spordib spordiklubis aprillis, spordiklubi esitab ettevõttele koondarve märtsi kuupäevaga, arve tasutakse märtsis.
5) Töötaja spordib spordiklubis aprillis, spordiklubi esitab ettevõttele koondarve märtsi kuupäevaga, arve tasutakse aprillis.
6) Töötaja spordib spordiklubis märtsis, tšekid märtsi kuupäevaga, toob tšekid märtsis, kuluaruanne märtsi kuupäevaga, spordikulude hüvitamise ülekanne töötajale märtsis.
7) Töötaja spordib spordiklubis märtsis, tšekid märtsi kuupäevaga, toob tšekid märtsis, kuluaruanne märtsi kuupäevaga, spordikulude hüvitamise ülekanne töötajale aprillis.
8) Töötaja spordib spordiklubis märtsis, tšekid märtsi kuupäevaga, toob tšekid aprillis, kuluaruanne märtsi kuupäevaga, spordikulude hüvitamise ülekanne töötajale aprillis.
9) Töötaja spordib spordiklubis detsembris 2017, tšekid detsembri kuupäevaga, toob tšekid jaanuaris 2018, kuluaruanne jaanuari kuupäevaga, hüvitamise ülekanne töötajale jaanuaris. (Kas saab üldse arvestada maksuvaba sporditoetusena?)

Ettevõte on valinud KASSApõhise spordikulude hüvitamise arvestuse:
11) Töötaja spordib spordiklubis märtsis, spordiklubi esitab ettevõttele koondarve märtsi kuupäevaga, arve tasutakse märtsi lõpus.
12) Töötaja spordib spordiklubis märtsis, spordiklubi esitab ettevõttele koondarve märtsi kuupäevaga, arve tasutakse aprilli alguses.
13) Töötaja spordib spordiklubis märtsis, spordiklubi esitab ettevõttele koondarve aprilli kuupäevaga, arve tasutakse aprilli alguses.
14) Töötaja spordib spordiklubis aprillis, spordiklubi esitab ettevõttele koondarve märtsi kuupäevaga, arve tasutakse märtsis.
15) Töötaja spordib spordiklubis aprillis, spordiklubi esitab ettevõttele koondarve märtsi kuupäevaga, arve tasutakse aprillis.
16) Töötaja spordib spordiklubis märtsis, tšekid märtsi kuupäevaga, toob tšekid märtsis, kuluaruanne märtsi kuupäevaga, spordikulude hüvitamise ülekanne töötajale märtsis.
17) Töötaja spordib spordiklubis märtsis, tšekid märtsi kuupäevaga, toob tšekid märtsis, kuluaruanne märtsi kuupäevaga, spordikulude hüvitamise ülekanne töötajale aprillis.
18) Töötaja spordib spordiklubis märtsis, tšekid märtsi kuupäevaga, toob tšekid aprillis, kuluaruanne märtsi kuupäevaga, spordikulude hüvitamise ülekanne töötajale aprillis.
19) Töötaja spordib spordiklubis detsembris 2017, tšekid detsembri kuupäevaga, toob tšekid jaanuaris 2018, kuluaruanne jaanuari kuupäevaga, hüvitamise ülekanne töötajale jaanuaris. (Kas saab üldse arvestada maksuvaba sporditoetusena?)

Sa tõesti arvad, et siin foorumis oskavad kõik täpselt (ja õigesti!) kirja panna vastused, kui eelmises, kust küsisid, ei osanud (või ei viitsinud)? Eriti veel, kui oled läbi lugenud kommentaarid, millest ilmneb, et keegi ei teagi täpselt, on vaid oma arvamus.

Saad ilmselt kõigile oma küsimustele kiire vastuse, kui esitad MAle sama lihtsa küsimuse – kas kassapõhise arvestuse korral võib hüvitada ka eelmiste kvartalite eest esitatud tšekke.
Nt maksta töötajale juulis 40 eurot jaanuari arve eest ja 60 eurot mai arve eest (ja see oleks 3. kvartali hüvitis).

Loogika ütleb, et selline trikk läbi ei lähe, et 20 eur II kvartalisse lükata. Auto kasutamise hüvitisega ju sama lugu, et 335 kuus (max 0,3 km) ning kui jaanuaris sõite näiteks 2000 km ehk 600 euri, siis mingit vahet pole kui ülejäänud 11 kuud hüvitist ei küsita! 600-335= 265 on üle igal juhul ja teise kuusse lükata ei saa.

Võtsime maksu- ja tolliametist uurida ning saime järgmise vastuse http://rmp.geenius.ee/maksud/maksud_yldiselt/tervisedenduse-kulude-kvartaalne-huvitamine-2018-01-25

Selle vastuse peale küsiks MTA-lt, mis on siis tekke- ja kassapõhise hüvitamise vahe?

küsima peaks nii- kui töötaja toob 60+40 kviitungi jaanuari eest I-s kvartalis, ja 20 eur kviitung jaanuari eest toob aprillis?

mina alati loen enne küsimust ja siis vastust, küsitud oli -“toob tööandjale jaanuaris kolm tšekki (60 €, 40 €, 20), jaanuaris!
ja kogu vastus lähtus sellest.

Panen siis üles ka Kiropraktika Kliiniku selgituse asja kohta. Muidu ehk leidub veel mõni minusugune ullike kes arvab, et kiropraktikul on mingit pistmist tervisega.
Ehk siis üheselt – ei mingit kompenseerimist.
Copy
Olukord, mis puudutab maksumuudatusi teeb meid kurvaks ja on nii tõesti. Meie korduval päringul ja kohalkäimisel sotsiaalministeeriumis, on vastus meie ala reguleerituse peale olnud, et kiropraktika liigitavad nad alternatiivmeditsiini alla ja kõik. Me ei saa sinna kahjuks midagi teha. Ja kuna meid on nii vähe, siis kutsekojas on ka raskusi professiooni standardite arendamisel.

No kuhugi tuleb piir ilmselt tõmmata. Mõni kindlasti arvab, et ka igasugu nõidadel ja imearstidel on tervisega midagi pistmist ja võiks ka need kulud maksuvabalt hüvitada.[/quote]
No ma tahaks vastu vaielda. Miks peab piiri tõmbama, miks keegi seal Sotsmin. teab paremini mis kellegi tervisele hästi mõjub?
Ehk mõjub kellegi tervisele Haldjaneiu saatel allikale kõndimine ja lillekeste nuusutamine paremini kui jõusaalis rassimine. Kui see Haljaneiu siis teenuse eest tšeki ulatab miks ei peaks seda kompenseerida tohtima?
No ja mis meie töötaja kiropraktiku teenuse kasutamist puudutab siis see läks täie ette, selg kannatab jälle tööd teha.

Täiesti mõttetu on see pikk jurade rida,mida siin foorumis aetakse ühe väga tühise 100 eur hüvitise pärast.
Maailmas annab otsida riiki, kus töötavad sellised bürokraadid ja sellised raamatupidajad, nagu see Eestis on.
Pane spordi/tervise edendamise alla kõik see 100 euro ulatuses, mida sulle töötaja toob ja mis on dukumentidele summaks märgitud. Raamatupidaja ja juhatuse liige ei vastuta hüvitatud summade eest.Vastutus langeb hüvitise saajale

feliks Täna, 08:21
…..Raamatupidaja ja juhatuse liige ei vastuta hüvitatud summade eest. Vastutus langeb hüvitise saajale.

Johhaidii, milliseid pärlikesi mõni mees puistab
:D
:((

Tere

Sellest olen arusaanud, et 100 eur kvartalis ja 400 eur aastas, kuid kuidas raamatupidamisekandeid tuleb teha spordikulu vabastamise erisoodustusmaksustamisel sellised näiteid ei leidnud. Tänud, kes võtavad vaevaks vastama.

Hüvitis nagu iga teine. Kas võtad algul võla üles või krediteerid kohe raha, deebetpool on kulu. Tee endale sobilik konto.

Tere

Tänud Teile vastamast.

Mul on selline küsimus. 29.12.2017 soetas töötaja 10 korra spordiklubi kaardi summas 99 EUR. Kaardi kehtivus aeg 3 kuud niikaua kuni 10 treeningkorda on käidud. Töötaja käis ainult esimese spordiklubi külastuse 29.12 ja ülejäänud külastused jäävad jaanuar-märts, kas ettevõte võib selle tseki töötajale hüvitada, kui arvutan maha esimese treeningtasu summa?

Kuidas on siis kui spordiklubi esitab arve kord kvartalis (kvartali viimasel kuul, terve kvartali jooksul tarbitud teenuste eest), OK?

Jah, aga kuidas raamatupidamises kajastatakse, kvartali lõpus esitatud arve on ju ka muuhulgas jaanuari eest, jaanuari kohta aga deklaratsioonid juba tehtud.

Kui sul jaanuaris arvet polnud ja midagi ei hüvitanud, ei saanud sa ka piirmäära ületada, et oleks midagi deklareerida olnud.

Kui kulu tegemise (hüve saamine) periood ja selle eest tasumine langevad eri aegadele, siis tööandja peab valima viisi, kuidas arvestust pidada: kas peetakse arvestust lähtuvalt kvartalis tehtud kulust (tegevusest) või väljamaksest. Tööandjal tuleb valitud meetodit kasutada järjepidevalt läbi aasta ning kõikide töötajate puhul.

Mina arvan (rõhutan: arvan, kindlalt ei väida), et tekkepõhise ja kassapõhise arvestuse vahe on seotud mitte ettevõtte tekke- või kassapõhisusega, vaid töötaja omaga. Ehk siis arvestuse aluseks saab võtta
variant 1: aeg, millal töötajad teenust tarbisid e. hüve said (tekkepõhine arvestus)
variant 2: aeg, millal TÖÖTAJAD!!! tarbitud teenuse eest maksid (kassapõhine arvestus).

Näiteks tuuakse raamatupidamisse kliinilise psühholoogi külastamise tšekk. Psühholoogi juures on käidud märtsi lõpus (1. kvartalis), arve on esitatud ja tasutud aprilli alguses (2. kvartalis). Kumba kvartalisse peab ettevõte selle tšeki lahterdama? Siin ongi valik. Kui ettevõte otsustab tekkepõhise arvestuse kasuks, jälgib terviseteenuse saamise kuupäeva, kui kassapõhise, vaatab tasumise aega.