Firma omanik (välismaalane) on otsustanud, et tema Eestis asuv firma hüvitab juhatuse liikmete (kõik välismaalased, resideeruvad välismaal) reisi- ja majutuskulud. Kas antud kulud on ettevõtlusega seotud kulud, erisoodustus või külaliste vastuvõtuga seotud kulud?

http://www.kpmg.ee/index.thtml/ee/library/Articles/Maksud/index.html
Töölähetustega seoses palju küsimusi
Aidi Kallavus KPMG Estonia ASi maksukonsultant
….Praktikas on tihti huvi tuntud ka selle vastu, kas maksuvabastused laienevad ka välismaal asuvatele juhatuse liikmetele, kui nad Eestisse koosolekutele vm ülesannete täitmiseks tulevad. Siinkohal on selge piir, et sellised kulutused kuuluvad maksustamisele kui erisoodustused.

1.Mina loen muffiku poolt viidatud kpmg.lehelt välja, et Oü omanikule, kui ta Eestisse tuleb, ei saagi komandeeringut maksuvabalt vormistada. Ikka erisoodustus. On nii ?
2. Ja isikliku sõiduauto kasut.komp-n , kas ikka temale saaks teha 2000.-kuus (sõidupäeviku olemasolul muidugi).
Või firma mitteresidendist omanik maksustatakse täielikult:)erisoodustustega?????????
Teab äkki keegi,kus sellest kõigest rohkem räägitud. Olen lugenud eraldi kõiki seadusi.Äkki ongi õige, et seadusi tuleb tõlgendada nii, nagu endale kasulik on.

Lähetuskulusid ja autokompensatsiooni saab hüvitada ikka ainult ettevõtte töötajatele. Omanik ja juhatuse liige ei ole ilmselt teil tööle vormistatud. Siis ei ole isegi tähtis, on ta resident või mitteresident. Ta on ainult ettevõttega seotud isik ja väljamaksed kuuluvad kõik maksustamisele.Kui omanik või juhatuse liige on ühtlasi ka ettevõtte töötaja,
nt. direktor või ükskõik kes, siis saab maksta lähetuskulu ja autokompensatsiooni vastavalt kehtestatud piirmääradele maksubvabalt.

Mina soovitan lugeda ajakirja MaksuMaksja 2005 a oktoobri numbrit. Seal pikalt ja laialt lähetustest.

Sarnaselt töötajatega saab juhatuse liikmeid lähetada ja neile selle eest ka lähetusrahasid maksta.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 22.12.2000 määrusele nr 453 "Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord" § 2 on juriidilise isiku juhatuse liikme töökohaks juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi asukoht, kuna juhatuse liikmel ei ole töölepingus kokkulepitud töö tegemise asukoht (Vaata ka samal teemal Tingas, R. MaksuMaksja nr 10/2005 lk 26-29). Seega juhatuse liikme töökoht on äriühingu asukoht ja juhatuse liikme ametilähetused toimuvad juriidilise isiku asukohast. Teie küsimuse puhul saab lähetada juhatuse liiget Eestist väljapoole ning lähetuse rahasid maksta maksuvabalt vastavalt nimetatud määruses toodud piirmääradele.

Kui välisriigis elav juhatuse liige saadetakse ametiülesannete täitmiseks väljapoole juhatuse asukohast, siis saab talle maksta ka päevaraha ja kulude hüvitist, kuid seda vaid eeldusel, et see sõit on seotud ettevõtlusega. Seega kui juhatuse liige elab Soomes ja tal on vaja reisida Eestis asuva äriühinguga seonduvates ülesannetes Rootsi, on Soome-Rootsi sõidu puhul tegemist lähetusega. Seega reis ei pea algama just Eestist. Juhul kui juhatuse liige sõidab välisriigist Eestisse et täita oma juhatuse liikme ülesandeid ning soovib nende sõitude hüvitamist, ei ole tegemist lähetusega. Reeglina on juhatuse liikme elukoha ja äriühingu asukoha vaheliste sõitude hüvitamine erisoodustus tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 kohaselt. Kuna juhatuse liige ei ole ei külaline ega ka äripartner, ei saa olla tegemist vastuvõtukuludega tulumaksuseaduse § 49 lõike 4 mõistes.

Samas on tulumaksuseadus loonud ka ühe erandi- tulumaksuseaduse § 48 lõige 5¹ kohaselt ei loeta erisoodustuseks kulutusi töötajate transpordiks elukoha ja töökoha vahel, kui ühistransporti kasutades ei ole võimalik seda teekonda läbida mõistliku aja- või rahakuluga. Sel juhul oleks tegemist ettevõtlusega seotud kuluga.

Antud juhul ei saa aga 100% kindlusega väita, et vastava erandi rakendamiseks tegelikult ka alust on. Eelkõige peaks need kulutused, mida hüvitatakse, olema tingitud tööandja tegevusest. Näiteks, kui tegemist on metsatööstusega, töötajal on liikuv töö, kuna raielangid asuvad erinevates ja raskesti ligipääsetavates kohtades. Samuti näiteks, kui tegemist oleks bussijuhtidega, kes tuleb tööle toimetada (bussiliiklus lihtsalt veel ei tööta). Olukordi on erinevaid ning neid tuleb ka nii hinnata. Lihtsalt suur distants töökoha ja elukoha vahel ei pruugi alati erandi rakendamise õigustuseks olla.