Varaline vastutus

  • Tiiu | 30.01.2022 kell 17:27

    Minu kasutusse oli antud firma sõiduk. Sõiduki kasutamine polnud otseselt seotud ametiülesannete täitmisega, kuid oli kasutuses, et mina ja mu kaastöötajad saaksid tööle. Tegin tööle sõites avarii (olin ise süüdlase rollis). Hiljem selgus, et autole polnud tehtud kaskokindlustust ja tööandja soovib kahju minult välja mõista (hetkel veel ei tea, mis mahus). Mul oli ka tööandjaga sõlmitud individuaalse materiaalse vastutuse leping. Samas on selles lepingus ka kirjas, et : tööandja kohustab tagama töötajale tingimused, mis on vajalikud vara täieliku säilimiseke tagamiseks. Mina loen sellest välja, et tööandja oleks pidanud tegema autole kaskokindlustuse. Samuti on lepingus määramata rahalise vastutuse ülempiir või üldse mingi ulatus. Samuti pole tööandja kunagi maksnud mulle mingisugustki hüvitist materiaalse vastutuse eest. Kas ja mil määral on tööandjal õigus minult sellisel juhul kahju välja nõuda?

  • mhh | 30.01.2022 kell 20:02

    mis see leping siia puutub? Kui sa lõhkusid auto ära (ei olegi vahet, kas auto, tööpingi vms). ja oled selgelt süüdi, siis on sul loomulikult kohustus kahjud hüvitada. Mina küll ei loe välja, et see leping kohustaks tööandjat autole kindlustust tegema, tööandja andis sulle korras auto kasutamiseks ja ei pea eeldama, et sa sellega avariisid hakkad põhjustama. Sinu asi on vaadata, et sa sellega ka korrektselt sõidad. Mis hüvitisest sa räägid? Said auto kasutamiseks, et sul mugavam oleks ja nõuad veel hüvitist? Kasuta tavalist talupoja mõistust, kui sul seda peaks olema. Kui sa lõhkusid teise vara süüliselt ära, siis on sul kohustus see hüvitada, nii lihtne see ongi.

    • Tiiu | 30.01.2022 kell 21:41

      Ärge lahmige, kui ei tea täpsemaid asjaolusid. Tegu polnud süülise/tahtliku käitumisega vaid õnnetusega, mis tingitud paljude halbade asjaolude kokkulangevusest jne. Ja igal juhul puutub leping vägagi asjasse. Seega palun ärge risustage teemat, kui teil pole midagi asjakohast öelda.

    • Pedant | 30.01.2022 kell 21:55

      Äkki Tiiu hoopis risustab foorumit? See küsimus on juristidele, mitte raamatupidajatele.

    • :) | 31.01.2022 kell 10:03

      no kui Tiiu mitte milleski süüdi ei ole, kuigi algses postituses räägitakse nagu muud, siis ei saa ju mingist nõudest üldse rääkida. Kõik kahjud hüvitab teise poole (süüdlase) kindlustus.

  • oss | 31.01.2022 kell 08:33

    Tiiu ootab ära tööandja kahjunõude ja otsustab seejärel kas nõuet aktsepteerida või vaidlustada.
    Aga üldiselt ei ole sõiduki omanik kohustatud ostma kaskokindlustust, st. vabatahtlikku sõidukikindlustust.

  • A | 31.01.2022 kell 11:50

    Kui ükskõik kelle auto ära lõhud, siis ka ilma ühegi lepinguta saab omanik kohtu kaudu ikka kahju välja nõuda.
    “Tingimused, mis on vajalikud vara täieliku säilimise tagamiseks” olid täidetud kui auto oli tehnilises korras, rehvid nõuetekohased jne.

  • Kaire. | 31.01.2022 kell 12:50

    Vastavalt TLS § 74 lõikele 1 võib töötajalt nõuda kogu tööandjale tekitatud kahju hüvitamist vaid juhul, kui kahju on tekitatud tahtlikult. Kui tegemist on hooletusega, siis peab tööandja määrama kindlaks töötaja süü ulatuse.
    TLS § 74 (2) Kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra.

    Kasko kindlustust on sõidukite puhul täiesti mõistlik eeldada.

    Materiaalse vastutuse kokkulepe on kehtiv üksnes juhul, kui on täidetud kõik TLS § 75 lõikes 2 nimetatud tingimused.
    http://www.riigiteataja.ee/akt/111122021002#para75

  • udu mis udu | 31.01.2022 kell 13:07

    Kaire toodud sätted on kokkuvõttes udu mis udu, milles rakendub mõistlikkuse piir.
    Kahju tuleb hüvitada kui esitatakse kahjunõue.

    • Kaire. | 31.01.2022 kell 13:41

      Töölepingu seadusega on töösuhetes kehtestatud kahjude hüvitamisele erisus. Seega, kellele udu, kellele aga võimalus esitatud kahjunõudele vastu vaielda, kui kahjunõude suuruse määramisel ei ole arvestatud kõiki seaduses nimetatud asjaolusid.

    • :) | 31.01.2022 kell 20:33

      ka töösuhetes ei tohi tööandja vara lihtsalt hooletusest ära lõhkuda. Pealegi on algses postituses kirjas, et töötaja oli õnnetuses süüdlane.

    • Kaire. | 01.02.2022 kell 09:21

      See, et töötaja on avariis süüdi ei tähenda, et ta seda tahtlikult põhjustas. Kahjunõude esitamisel tuleb sellega arvestada.

  • :) | 01.02.2022 kell 12:23

    kui see oleks tahtlikult tekitatud kahju, siis võiks juba märksa rangema süüdistuse esitada, kui lihtsalt kahju hüvitamise nõude.

  • HAHA | 03.02.2022 kell 17:51

    Mis asi see “halbade asjaolude kokkulangevus” veel peaks olema, mis peaks kuidagi kahju hüvitamist mõjutama? Oli libe, päike paistis silma, märg jalg libises piduripedaalilt, kõrvaistuja juhtis tähelepanu kõrvale… kas need kokkulangevused kuidagi vähendavad süüd ja hüvitatavat kahju võrreldes sellega kui lihtsalt näites õiget pikivahet ei hoidnud ja teisele autole sisse sõitsid? :D

  • Vastamiseks pead olema sisse logitud.
Logi sisse Registreeru