Küsimus: mida peetakse silmas olulise viivituse all (TLS § 91 lg 3) korduvalt töötasu maksmisel viivitamisega töötajale, kui töötaja võib esitada tööandjale ülesütlemisavalduse erakorraliselt
Mis viivise määr on kehtiv töötasu maksmisega viivitamisel alates 01.07.17? Kas see on 8% (s.o 0,022% päevas) vastavalt VÕS §des 94 ja 113 sätestatule?
Vastab Eesti maksumaksjate liidu jurist
Hetkel kehtiv viivitusintressi määr on vastavalt VÕS §-dele 94 ja 113 tõepoolest 8% aastas (0,02% päevas).
TLS § 91 lg 2 punktis 2 viidatud olulise viivituse mõistet seadus ei täpsusta. Eks seda tuleb igal juhtumil hinnata ja mingit täpset viivitatud päevade arvu öelda ei saa. On väljendatud arvamust, et vastus sõltub kaasnevatest asjaoludest, eelkõige töötajale kahju tekkimisest. Kui oma laenude teenindamiseks on igakuiseks maksetähtajaks valitud palgapäev, võib juba paaripäevane viivitus kaasa tuua pangapoolse sanktsiooni rakendamise. Otsene kahju võib tekkida viiviste maksmises kommunaalmaksete tasumisega hilinemisel. Või kui ei ole võimalik ettenähtud ravimeid õigeaegselt välja osta ja see viib töötaja terviseseisundi märgatavale halvenemisele. Või olukord, kus tööandja mingi osa kokkulepitud tasust töötajale küll iga kuu üle kannab, kuid võlgnevus kogu saadaoleva palga osas ja omakorda ka töötaja võlad aina kasvavad.
Üldjuhul loetakse paarikuulist palgaviivitust juba olulisi probleeme tekitavaks, kuid iga vaidluse korral hinnatakse asjaolusid ning tõendeid kogumis ja otsustatakse, kas on tegemist tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumisega või mitte.
Kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles tööandja olulise lepingurikkumise tõttu, on tööandja kohustatud maksma hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses (TLS § 100 lõige 4). Kohus või töövaidluskomisjon omab õigust hüvitise suurust muuta, hinnates kõiki asjaolusid kogumis.
Juhime ka tähelepanu, et sellel alusel (tööandjapoolne oluline rikkumine) saab töötaja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul. Mõistlik aeg oleneb konkreetse juhtumi asjaoludest. Juhul kui lepingut mõistliku aja jooksul üles ei öelda, võib lepingut rikkunud tööandja eeldada, et töötaja on rikkumisega nõustunud ning valmis oma kohustusi töölepingu alusel täitma.
