Töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punkti 1 kohaselt saab tööandja töötajaga töösuhte üles öelda erakorraliselt juhul, kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu).
Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul. Seega tööandja võib töösuhte töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punkti 1 alusel üles öelda kahel juhul, mis on järgmised:
- töötaja on viibinud vähemalt neli kuud haiguslehel. Neli kuud ei pea olema järjestikused, vaid võib ka summeerida viimase aasta jooksul haiguslehel oldud aegu (haiguslehte tuleb kindlasti eristada hoolduslehest). Kui töötaja pikaajaline eemal viibimine põhjustab tööandjale töökorralduslikke ebamugavusi, siis saab see olla aluseks töösuhte ülesütlemisel. Töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punkti 1 alusel saab üles öelda nii tähtajalise kui tähtajatu töösuhte. Töötajale ei ole keelatud ülesütlemisavaldust edastada, kui ta on haiguslehel. Antud põhjusel töölepingu ülesütlemisel on lausa eelduseks töötaja pikemaajaline viibimine haiguslehel ülesütlemisavalduse kättesaamise hetkel;
- töötajal on arstitõend (võib olla nii perearsti kui töötervishoiuarsti tõend), mille kohaselt on töötajale teatud töö tegemine vastunäidustatud. Korrektne arstitõend sisaldab töötajale vastunäidustatud tegevusi, näiteks vastunäidustatud raskuste tõstmine, töö puidutolmuses keskkonnas vms. Töötaja tervise diagnoos tõendil ei ole oluline, sest see kuulub eriliigiliste isikuandmete hulka. Kui tegemist on näiteks vastunäidustusega raskuste tõstmisele, kuid töötaja igapäevane töö sisaldab hulgaliselt raskuste tõstmist, siis ei tohi tööandja töötajale nimetatud tööd anda. Kui tööandjal ei ole võimalik anda töötajale tööd, mis sobiks tema tervisega, siis võib tööandja töösuhte üles öelda töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punkti 1 alusel.
Riigikohus on selgitanud (otsus nr 3-2-1-172-14), et kui tööandja ütleb töölepingu töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punkti 1 alusel erakorraliselt üles töötaja töövõime vähenemisel terviseseisundi tõttu, on ta üldjuhul kohustatud järgima töölepingu seaduse § 97 lõikest 2 sätestatud etteteatamistähtaegu. Üksnes juhul, kui asjaolusid ja mõlema poole huve kaaludes ei ole mõistlik nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni, võib ta töölepingu seaduse § 97 lõike 3 järgi öelda töölepingu üles etteteatamistähtaega järgimata. Töölepingu seaduse § 97 lõike 3 alusel etteteatamistähtaja järgimata jätmine ja selle põhjendatuse hindamine on kaalutlusotsus, mille tegemisel tuleb arvestada kõiki asjaolusid ja mõlema poole huve.
Töölepingu seaduse § 91 lõike 3 kohaselt võib töötaja töösuhte erakorraliselt üles öelda töötaja isikust tuleneval põhjusel, eelkõige kui töötaja terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimalda talle sobivat tööd. Tegemist peab olema erakorraliste põhjustega, mis ei võimalda töötajal enam töö tegemist samasugustel tingimustel jätkata. Näiteks kui keegi perekonnaliikmetest ootamatult haigestub ja vajab hooldamist, siis võib töötaja nimetatud alusel töösuhte üles öelda, sest töötaja ei saanud olukorda ette näha ning tal pole võimalik enam samas asukohas/kokkulepitud koormusel vms kokkulepitud tingimusel tööl käia. Põhjuseks võib olla ka töötaja enda tervislik põhjus. Näiteks kui töötaja töötab laotöötajana ning tõstab igapäevaselt raskuseid, kuid arst on töötajale teinud ettekirjutuse, et raskuste tõstmine on vastunäidustatud, siis ei saa töötaja kokkulepitud tööd enam jätkata ning võib töösuhte töölepingu seaduse § 91 lõike 3 alusel üles öelda juhul, kui tööandja ei võimalda talle sobivat tööd. Nimetatud alusel töösuhte ülesütlemine ei anna töötajale õigust taotleda töötuskindlustushüvitist.
Kuigi tervislikel põhjustel võivad töösuhte üles öelda nii töötaja kui tööandja, on oluline eristada, kumb pool avalduse teeb. Kui tööandja esitab töötajale ülesütlemisavalduse loetakse ülesütlemise aluseks töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punkti 1, mis annab töötajale õiguse taotleda töötuskindlustushüvitist. Juhul, kui töötaja esitab tööandjale ülesütlemisavalduse loetakse ülesütlemise aluseks töölepingu seaduse § 91 lõige 3, mis ei anna töötajale õigust taotleda töötuskindlustushüvitist. Ülesütlemisavalduse juures peab olema arstitõend, millelt nähtub, millised tööd või töökeskkonna tingimused on töötajale vastunäidustatud.
