KÜSIMUS:
Töötan põllumajandusettevõttes. Elan ühistu poolt antud korteris. 2009. aastal suunas perearst allergia tõttu Tallinna Kutsehaiguste haiglasse uuringutele. Diagnoositi kutsehaigus. Pensioniameti poolt määrati töövõime kaotus 10% kutsehaigusega kaheks aastaks (kuni 30.11.2011). Pärast seda viidi mind üle teisele tööle, kus füüsilise töö tõttu tekkisid valud õlaliigeses. Oktoobris 2011 käisin korduskontrollis Tallinna Kutsehaiguste haiglas, sealt suunati mind ortopeedi juurde, kust veel edasi teistele uuringutele. Kuni 30. jaanuaril 2012 käisin õlaoperatsioonil. 06.02.2012 kutsuti mind tagasi kutsehaiguste haiglasse. Sealt öeldi, et mul on tööst põhjustatud haigus. Praegu olen operatsioonijärgsel haiguslehel. Mind suunati edasi töövõime ekspertiisiks pensioniameti pensionide ja toetuste osakonda. Tallinna Kutsehaiguste haiglast öeldi, et mulle ei sobi füüsiline töö. Pensioniametis on otsus veel tegemata.
Kui tööandjal pole mulle tööd anda ja töölepingu lõpetab, kas mul tuleb korter vabastada? Olen küsinud kutsehaiguste spetsialistilt, tema ei tea sellest midagi.
VASTUS:
Töölepingu seaduse (TLS) § 5 lõike 1 punkti 6 alusel peab tööandja kirjalikult teavitama töötajat kõigist kokkulepitud hüvedest. Näiteks tuleb kirjalikult kajastada töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt on töötajal õigus kasutada tööandja omanduses olevat mobiiltelefoni, kinnisvara või autot.
TLS järgi tuleb töötasu maksta rahas (TLS § 29 lõige 3 lause 2). Samas on TLS § 29 lõike 4 alusel võimalik lisaks rahas makstavale töötasule kokku leppida muude hüvede andmises töötajale. Sellisel juhul on töötajal õigus nõuda kokkulepitud muid hüvesid, näiteks ametiauto, mobiiltelefoni, spordiklubi liikmekaardi või tööandja eluruumi kasutamist. Kokkulepitud hüvesid ei ole õigust nõuda rahas. Kirjeldatud regulatsiooni eesmärgiks on laiendada poolte vabadust töösuhte sobivates tingimustes kokku leppimisel. Nimetatud hüved on selgelt eristatud töötasust. Hüvede ja töötasu eristamise eesmärgiks on vältida olukordi, kus tööandja arvestab töötaja töötasu osana mitterahalisi hüvesid, mis ei lähe arvesse näiteks haigushüvitise või pensionikindlustuse arvutamisel, jättes töötaja nimetatud ootuste osas eksimusse.
Seega peab selguma töötaja ja tööandja kokkuleppest, millistel tingimustel eluruumi kasutatakse ja mis tähtaja jooksul (kas ainult töösuhte ajal või on ka edaspidi võimalus kasutada).
