Küsimus: mida teha olukorras, kus töötaja on olnud väidetavalt haige ja puudunud juba pikemat aega töölt, kuid pole tööandjale esitanud töövõimetuslehte, vaid hoopis kahepäevase etteteatamisega lahkumisavalduse?
Vastus
Töövõimetusleht tõendab töötaja õigust keelduda töö tegemisest töölepingu seaduse (TLS) § 19 p 2 alusel. Kui töötaja ei esita dokumenti, mis tõendab seaduslikku alust, siis võib tööandja hinnata puudutud tööaja töökohustuste rikkumiseks. Töölepinguga on pooled võtnud kohustuse anda ja teha tööd ning see on töösuhte poolte kokkulepe (TLS § 15 lg 2 p 1 ja § 28 lg 2 p 1).
Tööandjal on mõistlik nõuda töölt puudumist tõendavaid dokumente kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt tähitud kirja teel elukoha aadressil, aga ka e-posti teel, faksiga). Kui töötaja oma puudumist siiski tõendatavalt ei põhjenda, on kestva töösuhte puhul võimalik töötajat kirjalikult hoiatada järgmise rikkumise korral erakorraliselt töölepingu ülesütlemise võimalusest tööandja poolt. Õiguse töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, tööleping erakorraliselt üles öelda annab tööandjale TLS § 88 lg 1. Põhjuseta puudutud aja eest töötajale töötasu maksma ei pea. Samuti ei arvestata sellist aega põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka.
Kui töökohustuste rikkumisega (sh töölt mõjuva põhjuseta puudumisega) on töötaja tekitanud tööandjale kahju, on selle hüvitamist võimalik nõuda TLS-i §-dest 72 ja 74 tulenevalt. See on võimalik ka juba lõppenud töösuhte korral. Kokkuleppele mittejõudmisel on tööandjal võimalik pöörduda rahalise nõudega kahju hüvitamiseks töövaidlusorgani poole.
Töötajal on õigus TLS § 91 lg 3 alusel tööleping erakorraliselt üles öelda töötaja isikust tuleneval põhjusel, eelkõige kui töötaja terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimalda talle sobivat tööd. Eelduslikku etteteatamistähtaega seadus erakorralisele töötajapoolsele töölepingu ülesütlemisele ei kehtesta.
Kui töötaja esitas töölepingu ülesütlemiseks avalduse põhjendamata, so korralise ülesütlemisena (TLS § 85 lg 1), eeldatakse 30 kalendripäeva pikkust etteteatamistähtaega. Tähtaja mittejärgimisel on tööandjal õigus nõuda töötajalt vähem etteteatatud päevade eest hüvitist töötaja keskmise töötasu ulatuses iga vähemtöötatud päeva eest etteteatamata perioodi jooksul.
