Eestis juhtub iga päev keskmiselt 13 tööõnnetust, viiendik kõigist tööõnnetustest on raskete tagajärgedega ning aastas kaotame seeläbi ligi miljon töötundi!
Selle põhjuseks on sageli töötaja puudulik väljaõpe ja juhendamine, juhendamisel tutvustatud nõuete mittejärgimine ning probleemid töötervishoiu ja tööohutusega tegelevate töötajate valimise ja määramisega.
Töötajate tervist ja ettevõtte kasumlikkust hindavas organisatsioonis on:
- hästi läbimõeldud ja korraldatud juhendamine ja väljaõpe;
- määratud vastavalt õigusaktide nõuetele töötervishoiu ja tööohutusalast tegevust korraldav töökeskkonnaspetsialist;
- valitud töötajate esindaja töökeskkonnaalastes küsimustes ehk töökeskkonnavolinik;
- välja selgitatud, hinnatud ja kontrollitud töökeskkonna ohutegurid ehk koostatud riskianalüüs;
- koostatud ohutusjuhendid tehtavatele töödele ja kasutatavatele töövahenditele;
- reguleeritud isikukaitsevahendite kasutamine;
- korraldatud töötajate tervisekontrolli töötervishoiuarsti juures;
- kindlaks määratud süsteem töökeskkonna juhtimiseks ehk kuidas viiakse läbi sisekontrolli;
- hea ohutuskultuur ehk viis, kuidas asju aetakse.
Juhendamine ja väljaõpe
Töötervishoiu- ja tööohutusalasel juhendamisel ning väljaõppel on ohutu ja tulemusliku töökeskkonna loomisel suur roll. See on ennetustegevuse vundamendiks, aidates vältida õnnetusi ning tööst põhjustatud haigestumiste teket ja süvenemist.
Põhjalikult planeeritud ja asjatundlikult läbiviidud töötajate juhendamine ja väljaõpe tõstab töö efektiivsust ja vähendab kulusid. Edastades töötajatele olulist informatsiooni arusaadavalt ja loogiliselt, elavad nad ettevõttesse paremini sisse, teevad vähem vigu töövõtete viimistlemisel ja tööülesannete täitmisel.
Selleks, et juhendamine ja väljaõpe oleks tulemuslik võiks ettevõttesiseselt ära kirjeldada juhendamiste ja väljaõppe korraldamise. Kord ei pruugi olla vajalik paari töötajaga väikeses ettevõttes, aga kui töötajaid on juba rohkem on hea, kui niivõrd oluline teema oleks läbi mõeldud ja ka kirja pandud. Levinud on praktika, et ettevõtte töökeskkonna ja tööohutuse korraldust tutvustab kõikidele töötajatele üks inimene, kuid neid, kes juhendavad kuidas mingit konkreetset tööd ohutult teha, võib olla ettevõttes mitu. Kes kellele mingi juhendamise korraldab, on hea kirja panna, et see oleks kõigile asjaosalistele selge. Kirja panemine on vajalik ka sellepärast, et kui ettevõttes juhendamist ja väljaõpet korraldav inimene vahetub, on järgmisel töötajal selge arusaam, kuidas valdkond ettevõttes korraldatud on.
Õigusaktis on toodud miinimumnõuded teemade kohta, mida tuleb uuele töötajale teatavaks teha st tulenevalt ettevõtte spetsiifikast võib neid teemasid olla rohkem. Andmed, mis tuleb töötajale juhendamise käigus eelkõige teatavaks teha on järgmised:
- ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnaspetsialisti kontaktandmed;
- töökeskkonna riskide hindamise tulemused, sealhulgas töötaja töökeskkonna ohutegurid, terviseriskid ja tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavad abinõud;
- tehtava töö ja kasutatava töövahendi ohutusnõuded;
- ergonoomiliselt õiged tööasendid ja -võtted;
- ühis- ja isikukaitsevahendite kasutamine;
- tegutsemine tervisekahjustuse korral, sealhulgas esmaabi andmise juhised, esmaabivahendite kasutamine ja nende asukoht, hädaabinumber 112 ning esmaabiandja kontaktandmed;
- elektri- ja tuleohutusnõuded;
- õnnetusohu ja õnnetusjuhtumi korral käitumise juhised, töökohal kasutatavad ohumärguanded, evakuatsioonipääsude ja -teede ning tulekustutusvahendite asukohad;
- keskkonna saastamisest hoidumise juhised.
Juhendamine viiakse läbi ohutusjuhendi(te) alusel.
Väljaõpe
Peale juhendamist tuleb töötajale läbi viia väljaõpe. Väljaõpe tuleb korraldada töökohal ohutute töövõtete omandamiseks, võttes muu hulgas arvesse töötaja töö eripära ja ohtlikkust.
Selleks, et väljaõpe oleks tulemuslik, tuleb hästi läbi mõelda, kes uuele töötajal väljaõpetajaks määratakse. See peab olema töötaja, kelle ohutusalane käitumine on laitmatu, vastasel juhul omandab uus töötaja valed töövõtted ja arusaamad. Ka peab väljaõpetaval töötajal olema aega seda oma töö kõrvalt teha.
Ka see töötaja, kelle ülesandeks on uuele töötajale väljaõpe läbi viia, peab sellest ülesandest teadlik olema. Samuti peab väljaõppel olev töötaja olema kursis, kelle ülesandeks tema väljaõpetamine on st kelle poole tal on õigus pöörduda.
Väljaõppe kestuse määrab tööandja võttes arvesse töö eripära ja ohtlikkust näiteks võib kontoritöötaja väljaõpe võtta aega tund-paar. Selle aja jooksul õpetatakse töötajale, kuidas oma töökoht sobivaks kujundada (näiteks kuidas reguleerida töötooli) ja muid konkreetse töökoha ohutuse seisukohast olulisi asju.
Juhendamise kordamine
Töötaja juhendamist tuleb korrata, kui:
- muutub ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse korraldus;
- muutuvad töötaja tööülesanded või tööandja annab töötaja kasutusse uue töövahendi või tehnoloogia;
- töötaja on pikka aega töölt eemal viibinud;
- töötaja rikkus tööohutuse nõudeid ja see põhjustas või oleks võinud põhjustada õnnetusjuhtumi, sealhulgas tööõnnetuse;
- töötaja, tööandja või tööinspektsioon peab seda vajalikuks.
Kuna tööd on erineva keerukusega siis konkreetne vahemik määramaks täiendava juhendamise vajadust ei ole hea. Pigem on mõistlik otsustada seda iga töö puhul eraldi, mõne töö puhul võib täiendavat juhendamist ja väljavõpet (võib olla väiksemas mahus) olla vaja juba peale seda, kui töös on nt paari kuu pikkune vaheaeg.
Lisaks tuleb töötajale peale juhendamist nt sellepärast, et töötaja hakkab kasutama uut töövahendit, korraldada talle ka väljaõpe, kuidas seda töövahendi praktikas ohutult kasutada.
Tööle lubamine
Tööandja lubab töötaja tööle, kui ta on veendunud, et töötaja tunneb ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse korraldust ning oskab ohutuid töövõtteid praktikas rakendada. Kohustust tööle lubamist registreerida ei ole. Mõelge ettevõttesiseselt läbi, kas on vajalik fikseerida ära aeg, millal tööandja (nt vahetu juht, meister) veendus, et töötaja oskab ohutuid töövõtteid praktikas rakendada.
Juhendamise ja väljaõppe registreerimine
Tööandja peab registreerima juhendamise ja väljaõppe toimumise kuupäeva ja sisu kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Töötaja kinnitab juhendamist ja väljaõpet kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm tähendab, et registreerimine peab võimaldama püsivat kirjalikku taasesitamist kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. Näiteks sobib juhendamise registreerimine andmebaasis kus töötaja märgib, et on juhendi teadmiseks võtnud.
Juhendamise ja väljaõppe registreerimise eesmärk on see, et tööandjal oleks vajadusel võimalik juhendamise ja väljaõppe korraldamist tõendada.
Registreerimine on vajalik, et veenduda, kas kõigile töötajatele on vajalikud juhendamised ja väljaõpe korraldatud. Hoolitama sellest, et on olemas juhendamiste ja väljaõppe kord, tuleb vahetevahel siiski nt sisekontrolli käigus kontrollida kas kõik ikka toimib nii nagu planeeritud.
Tõendamist võib vaja olla näiteks tööõnnetuse uurimise käigus, et selgitada välja kas õnnetuse juhtumise põhjuseks võis puudulik juhendamine ja väljaõpe. Samuti võib juhendamise ja väljaõppe korraldamist olla vaja tõendada kohtuvaidluses tööõnnetusest või kutsehaigestumisest põhjustatud kahju hüvitamisel.
Kui juhendamine ja väljaõpe ei ole korrektselt registreeritud ei olegi tööandjal palju võimalusi tõendada, et ta on nõuded täitnud. Tõendiks võivad olla ka tunnistajate ütlused aga kui tõendamist vajavad asjad toimusid aastaid või aastakümneid tagasi siis ei saa loota, et tunnistajad täpselt mäletaksid mis toimus.
Juhendamiste registreerimisest peab üheselt selguma, milliste juhenditega töötaja tutvunud on. Väljaõppe registreerimisest peab selguma millises mahus ja millal väljaõpe korraldatud on. Kui töötaja kinnitab juhendamist ja väljaõpet andmebaasis peab olema võimalik kindlaks teha, kes kinnitanud töötaja on.
Kui soovite kutsuda töökeskkonna konsultandi oma ettevõttesse, saatke e-kiri Tööinspektsiooni üldaadressile ti@ti.ee.
