Müra on ohutegur meie tervisele. Peale kuulmiselundite mõjutab müra ka kogu organismi, põhjustades südame-veresoonkonnahaigusi ning muutusi sotsiaalses käitumises.

Eestis diagnoositi 2013.–2014. aastal kokku 31 tööst põhjustatud haigestumist ja kaheksa kutsehaigestumist, mille ohuteguriks oli müra. Ühe uuringu kohaselt esineb tõsiseid kuulmiskahjustusi 8 protsendil kuni 18aastastel Ameerika noortel. 30 protsenti üle 20aastastest Ameerika noortest ei kuule enam kõrgeid sagedusi. Seega võib tulevase tööjõu probleem olla kuulmislangus, mille korral on inimesel suur oht sattuda õnnetusse.

Tööandjal on seadusega ette nähtud kohustus kaitsta töötajate tervist ja tagada ohutus müraga seotud riskide eest töökohal. Kui töökeskkonnas müraga kokkupuute tase ületab 80 dB(A), peab tööandja tarvitusele võtma abivahendid, näiteks:

• valima madala müratasemega töövahendi;
• vähendama mürataset tehniliste abinõudega (katma laed ja seinad heli summutavate materjalidega);
• muutma töökorraldust, et vähendada töötaja kokkupuudet müraga;
• võtma kasutusele kuulmiskaitsevahendid.

Sageli on probleem selles, et tööandja küll kohustab töötajat kandma mürarikkas töökeskkonnas vajalikku kuulmiskaitsevahendit, kuid töötaja ei taha seda teha. Kuulmise langemine on pikaajaline protsess, mistõttu eeldatakse, et kuulmine ei kahjustugi. Kuulmiskaitsevahendite kandmata jätmist põhjendatakse sageli higistamise ja ebamugavustundega. Mida teha, et töötaja oma kuulmist ei kahjustaks?

• Töötajatele ja ka tulevasele tööjõule tuleb teha selgitustööd müra mõju ja kuulmiskahjustuse ennetamise kohta. Teavitustööd peab korraldama pädev spetsialist, kes on osalenud mürakoolitusel. Noori tuleb teavitada juba teismeeas, et neil ei tekiks halba harjumust kuulata muusikat valjult.
• Muusika kuulamisel tuleb jälgida nii reguleeritud helitaset kui ka kuulamisaega.
• Vajadusel tuleb kasutusele võtta raadio- või kommunikatsiooniklapid, mis võimaldavad töötajal kuulata raadiot või suhelda teiste töötajatega ilma oma kuulmiselundit kahjustamata.
• Tööandja peab rohkem tähelepanu pöörama töötajatele, kes kasutavad isikukaitsevahendeid. Tööandja kohustus ei tohiks olla ainult isikukaitsevahendi väljastamine, vaid ka nõuetekohase kasutamise kontroll. 

Kuulmiskaitsevahendi alla kuularid ei sobi! Tihti unustatakse, et muusika, mis meeldib meile, ei pruugi meeldida meie kõrvadele. Kuulmiskahjustuse tekke üks põhjuseid on valju muusika kuulamine kuularitega. Seda ei tehta ainult vabal ajal, vaid ka töökeskkonnas, kus kuularid asetatakse kuulmiskaitsevahendite alla või kasutatakse kuularit kuulmiskaitsevahendi asemel. Tavaliselt on kuularitest kostva muusika müratase vahemikus 60–112 dB(A), mis tähendab, et kõrgeima mürataseme korral võiks muusikat kuulata ainult 1,6 minutit ilma kuulmiselundit kahjustamata. NB! Ärge kasutage kuulmiskaitsevahendit koos kuularitega!

Artikkel ilmub koostöös Tööinspektsiooni infokirjaga Tööelu.