Eestis teevad pooled töötajatest neljandiku tööajast kuvariga tööd. Lisaks on oluliselt kasvanud kaugtööd lubavate ettevõtete arv. Kui 2015. aastal oli kaugtööd tegevaid töötajaid igas viiendas, siis 2021. aastal juba ligikaudu pooltes ettevõttes. Kaugtöö ergonoomia on sageli iga töötaja enda korraldada, kuigi ka tööandjal on kohustus selles osas aktiivselt kaasa mõelda ja toetada. Kaugtöö tegemine kodus sülearvutiga diivanil lösutades hakkab peagi mõjutama töötaja tervist ning luu- ja lihaskonna vaevuste osakaal võib kasvada. See tähendab tööandja jaoks vähem efektiivseid töötulemusi ja rohkem haiguspäevi. Alljärgnevalt toome ära mõned ergonoomia üldpõhimõtted, mida tuleks kodukontoris tööd tehes silmas pidada.

Üldpõhimõtted

Arvutitööks pole olemas ideaalset tooli või lauda, lähtuma peaks töötaja mugavustundest, harjumustest ja kehaehitusest, töö iseloomust jne. Ergonoomia ei tähendagi muud kui töötaja ja töökeskkonna omavahelist sobivust. Hea arvutitöökoht võimaldab töötada mugavalt erinevates asendites ning on töötaja vajadustele vastavalt kohandatav.

Kuvar ja silmad

Oluline on ekraaniga töötades hoida ka oma silmade tervist. Kuvari võiks paigutada nii, et aken jääks küljele – nii ei peegelda valgus ekraanile ega paista silma. Kuvar peaks olema pea ja keha suhtes otse, umbes väljasirutatud käe kaugusel, ülemine serv umbes silmade kõrgusel või kõrgemal, kui tegemist suure kuvariga. Alati tasub uurida, kas kuvari kõrgus on reguleeritav; kui ei ole, saab asetada kuvari alla kõrgenduse (paljud kasutavad näiteks pakse raamatuid või paberipakke). Mitme kuvariga töötades peaks põhikuvar paiknema otse, lisakuvari võib paigutada ühele või teisele poole (ergonoomiateadlikud töötajad vahetavad lisakuvari asukohta).