Kui seismise ja käimisega seotud tööülesandeid ei ole võimalik istuva tööga vaheldada, tuleb tööandjal teha töötajale püsti seismine ja liikumine võimalikult mugavaks. Lihtsat abi püstijalu töötamisest tulenevate vaevuste ärahoidmiseks pakuvad õiged tööjalanõud.

Tavapäraselt saavad tööandjalt endale turvajalanõud need töötajad, keda ohustavad töö juures jala peale kukkuda võivad rasked esemed. Turvajalanõu vajaduse hindamine on lihtne ja selgub vastusest järgmisele küsimusele: kas esineb jalavigastuse saamise oht? Kui jah, on tööandjal kohustus väljastada töötajatele turvajalanõud ja seda kohustust reeglina ka täidetakse.

Mõne töö laadi puhul kohest tervisekahju ei kaasne, kuid aja jooksul võivad jala- ja seljavaevused siiski tekkida. Selline töö on seotud pideva seismise ja käimisega, näitena saab tuua müüja, turvamehe, ettekandja ja juuksuri ametikoha. Sageli kestavad niisugust tööd tegevate töötajate tööpäevad üle kaheksa tunni, vahel ka üle kümne tunni.

Kuigi liikumine on inimese organismile vajalik, on pikaajaline püsti seismine ja liikumine väsitav ning võib aja möödudes avaldada organismile negatiivset mõju. Kui töötajal on veel jalas pidevaks seismiseks või käimiseks sobimatu jalats, võib tekkida muutus pöialuus ning lameneda pöia risti- ja pikivõlv. Selline lamenemine põhjustab selja- ja jalavalusid ning muutusi selgroos.

Tööandja on kohustatud omal kulul andma töötajale tööriietuse, kui töö laad seda nõuab (töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõige 1 punkt 11). Tööd, mille puhul tuleb töötajatele väljastada tööjalanõud, on seotud pideva seismise ja käimisega. Riskianalüüsi käigus tuleb hinnata, kui suure osa oma tööajast töötaja püsti seistes töötab, ning siis otsustada, kas töötajal on tööpäeva jooksul piisavalt tööülesandeid, mida ta saab istudes täita, et terviskahjustuse tekkimist vältida.

Kui seismise ja käimisega seotud tööülesandeid ei ole võimalik istuva tööga vaheldada, tuleb tööandjal teha töötajale püsti seismine ja liikumine võimalikult mugavaks. Arvestada tuleb sellega, et kui töötaja töötab ühe tööpäeva püsti seistes (nt on kaupluses letiteenindaja) ning järgmise istudes (nt on kaupluse kassas), ei muuda selline tööülesannete vaheldamine töö laadi selliseks, mis välistab tööjalanõude vajaduse.

Töötajale ei saa jätta tööjalanõusid väljastamata ka siis, kui tööandja on ette näinud tööpäevasisesed vaheajad puhkamiseks. Selleks et vältida töötajate tervise võimalikku halvenemist, tuleb tööandjal võtta tarvitusele mitmed abinõud terviskahju vältimiseks ning anda töötajatele nii tööpäevasisesed vaheajad puhkamiseks kui ka väljastada sobilikud tööjalanõud. 

Baleriinad ja plätud ei sobi 

Lihtsat abi seismisest ja liikumisest tulenevate vaevuste ärahoidmiseks saab õigetest tööjalanõudest. Kindlasti ei sobi töötajatele, kelle töö on seotud pideva seismise ja käimisega, baleriina tüüpi jalanõud (õhukese tallaga, ilma kontsa ja tallatoeta) ega plätud.

Sobivatel jalanõudel peab olema:

• kannarihm (lahtistel jalatsitel); 
• 3–4 cm kõrgune konts;
• tallavõlvi tugi.

Jalanõude soetamisel tuleb lähtuda nende individuaalsest sobivusest töötajale. Peale suurusnumbri peab arvestama ka jalavõlvi laiust ja kõrgust. Töötajatel tuleks lasta enne ostu jalanõusid proovida, vastasel juhul võib kujuneda olukord, kus tööandja teeb kulutuse, kuid töötaja ei saa ostetud jalanõusid kanda.

Kui töötajaga lõpetatakse töösuhe enne, kui talle väljastatud tööjalanõud on muutunud normaalse kulumise tõttu kasutuskõlbmatuks, võivad töötaja ja tööandja kokku leppida, et töötaja saab pärast töösuhte lõppu jalanõud endale ning hüvitab tööandjale nende osalise hinna. Selle määramisel võiks arvesse võtta jalanõude mõistlikku kasutusaega ning aega, mille jooksul töötaja on juba jalanõusid kasutanud.
 

Artikkel ilmub koostöös Tööinspektsiooni infokirjaga Tööelu.