Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse, lühendatult MsüS, ülesanne on sätestada majandustegevuse vabaduse kasutamise üldised tingimused ja kord, sealhulgas reguleerida majandustegevuse alustamist, teostamist, lõppemist ja jätkamist, registri pidamist, riiklikku järelevalvet ja vastutust. Tegemist on üldise majandustegevusele raamistikku andva seadusega, millele lisaks kehtivad valdkonnapõhistes seadustes ja määrustes esitatud nõuded. Töötervishoiu ja –ohutuse valdkonnas tähendab see töötervishoiu ja tööohutuse seadust, lühendatult TTOS, mida seoses MsüSi vastuvõtmisega on muudetud, et see vastaks viimati nimetatu üldnormidele. Mis hakkab edaspidi teisiti olema?
Eeskätt mõjutab seadusemuudatus mittemeditsiinilise töötervishoiuteenuse ehk tööhügieeni-, ergonoomia-, ja/või tööpsühholoogiateenuste osutajaid, seetõttu on käesolevas ülevaates ka keskendutud just neile. Seni on ettevõtjad mittemeditsiiniliste teenuste osutamiseks pidanud esitama Terviseametile registreerimistaotluse nii nagu seda sätestab sotsiaalministri 20.06.2003 määrus nr 90, Töötervishoiuteenuse osutaja registreerimistaotluses ja registreerimistõendis esitatavad andmed ning registreerimistaotlusele lisatavad dokumendid.
Alates 1. juulist käesoleval aastal, mil kehtima hakkab MsüS, muutub nimetatud määrus kehtetuks ja registreerimine asendub ettevõtja poolt esitatava majandustegevusteatega. Olgu siinkohal rõhutatud, et majandustegevusteadet hakkavad esitama ainult mittemeditsiinilise töötervishoiuteenuse osutajad; meditsiinilise töötervishoiuteenuse osutajad peavad endiselt taotlema Terviseametilt tegevusluba. MsüSi kehtima hakkamise hetkeks juba registreeritud mittemeditsiinilise töötervishoiuteenuse osutajad kannab Terviseametile teadaoleva informatsiooni alusel majandustegevuse registrisse Terviseamet. Informatsiooni täpsustamiseks ja/või lisainformatsiooni jagamiseks võtame registreeritutega vajadusel ise ühendust.
Registreerimise ja majandustegevusteate esitamise peamine erinevus seisneb selles, et kui registreerimise korral kontrollis Terviseamet taotleja vastavust seaduses nõutule ja langetas vastavalt otsuse teenuseosutajana registreerimise või registreerimisest keeldumise kohta, siis majandustegevusteate esitab ettevõtja ise eesti.ee teabevärava kaudu ning esitatud majandustegevusteade on esitamise hetkest arvates aktsepteeritud ning ettevõtja võib hakata teenust osutama. See tähendab, et edaspidi toimub vaid järelkontroll ning seega saab varasemast suurem roll olema järelevalvel, mis antud valdkonnas jääb endiselt Terviseametile.
Majandustegevusteate esitamisest
Teabevärava kaudu esitatava majandustegevusteate vormil on selliseid andmelahtreid, mida täitmata ei luba süsteem teadet esitada – näiteks pärib süsteem Eesti Hariduse Infosüsteemist ehk EHIS-est kinnitusandmed kõrghariduse olemasolu kohta. Teate esitamisel tasub tähelepanu pöörata osade andmelahtrite juures olevatele hüüumärkidele – hiirt sinna peale nihutades saab täpsustavat informatsiooni. Näiteks on nii kirjas, et teate esitaja kinnitab sotsiaalministri 20.06.2003 määruses nr 89, töötervishoiuspetsialistide tööülesanded töötervishoiuteenuse osutamisel, § 2 lõike 3 punktis 1 nimetatud tööülesannet (töökeskkonna ohutegurite väljaselgitamine riskianalüüsi käigus, sealhulgas töökeskkonna ohutegurite parameetrite mõõtmine ning ohutegurite võimaliku mõju hindamine töötaja tervisele) valides, et on pädev mõõtja Mõõteseaduse tähenduses – järelevalvemenetluse käigus on ametnikul õigus vastavate dokumentide olemasolu ja sobivust kontrollida.
Millised on peamised nõuded ettevõtjale, kes soovib osutada mittemeditsiinilist töötervishoiuteenust?
Teenust vahetult osutav isik peab omama töötervishoiuspetsialisti erialast diplomit Eesti Vabariigi Haridusseaduse § 27 ja Vabariigi Valitsuse 12.03.2003 määruse nr 76, Diplomi ja akadeemilise õiendi statuut ja vormid, tähenduses.
Diplom on seadusega reguleeritult dokument, mis väljastatakse kõrghariduse omandamisel. Kokkuvõtvalt on nõue, et teenust vahetult osutaval isikul oleks töötervishoiuspetsialisti kõrgharidus – Eestis sellise haridusena arvestatavatena võib välja tuua näiteks Tartu Tervishoiu Kõrgkooli tervisekaitse spetsialisti rakenduskõrgharidusõppe (arvestatav kui tööhügieenik), Tallinna Tehnikaülikooli töö ja organisatsioonipsühholoogia magistriõppe (arvestatav kui tööpsühholoog), Eesti Maaülikooli tehnika ja tehnoloogia bakalaureuseõppe suunaga ergonoomikale (arvestatav kui ergonoom) ja ergonoomika magistriõppe (arvestatav kui ergonoom ja tööhügieenik).
Kui teenus sisaldab töökeskkonna ohutegurite parameetrite mõõtmist, siis peab ettevõtja suutma tõestada, et tema kui juriidiline isik vastab Mõõteseadusele.
Selleks on kaks võimalust: esitada Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt väljastatud tõend selle kohta, et isik on pädev mõõtja mõõteseaduse tähenduses – hetkel pole registreeritud ühtegi sellist teenuseosutajat, sest see eeldab, et teenuseosutaja on samas ka laboriteenuste osutaja, kes omab pädevaid töötajaid ning kalibreeritud mõõtevahendeid. Teine võimalus on esitada kahepoolselt allkirjastatud leping töökeskkonna ohutegurite parameetrite mõõtmiseks Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt vastavalt akrediteeritud asutusega. Vastavalt akrediteeritud asutuste nimekiri on leitav Eesti Akrediteerimiskeskuse kodulehelt otsinguga.
Lisaks peab teenuseosutaja tulevikus esitama kinnituse, et töötervishoiuspetsialistid on nõus tema juurde tööle asuma. Teate esitamisel tähendab see nn linnukese tegemist sobivasse lahtrisse, kuid peab arvestama, et järelevalveametnikul on õigus vajadusel näha sellekohast töötervishoiuspetsialisti(de) poolt allkirjastatud dokumenti.
Täpsemalt hakkab tulevikus infot saama Eesti teabeväravast, kus ettevõtjale on majandustegevusteate esitamiseks olemas juhend.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et mittemeditsiinilise töötervishoiuteenuse osutamise osas on tegemist sisulise muudatusega turule pääsemiseks – ettevõtja omavastutus kasvab. Riiklikult nihkub ennetav kontroll järelevalvavaks kontrolliks. Sisunõuded pole aga oluliselt muutunud ja nii ei peaks uus süsteem tulevastele teenuseosutajatele liigset muret valmistama.
1. juulist kehtima hakanud töötervishoiu ja tööohutuse seadus on leitav Riigi Teatajast.
Vajadusel saab sisulist informatsiooni Terviseameti töötervishoiu büroost.
