Randmekanali sündroomi puhul on iseloomulik pöidlapoolsete sõrmede valu ja tuimus, mis süveneb öösiti. Randmekanali ehk karpaalkanali sündroomi on peetud kergeks, isegi tühi­seks haiguseks, sest see ei ole eluohtlik. Ometi on nimetatud sündroom üks sagedasemaid kutsehaigusi.

Sellel aastal on 15. novembrini diagnoositud 35 kutsehaigestumist, mis on vähemal või rohkemal määral seotud karpaalkanali sündroomiga. Kokku on kutsehaigestumisi samal ajal diagnoositud 74 korda.

Kõige tüüpilisem karpaalkanali sündroomiga kutsehaige on naisterahvas, kes teeb enamjaolt füüsilist tööd. Töö­inspektsiooni andmetel on 35 haigestunu hulgas 23 naist ja 12 meest. Teaduslikud uuringud on näidanud, et naiste randmekanal on anatoomiliselt kitsam ning seetõttu ülekoormusest kergemini haavatav.

Karpaalkanali sündroomi põhjustajaks töö

Suurim süüdlane randme­kanali sündroomi tekkes on füüsiline koormus ehk töö.

Varasemalt on karpaalkanali sündroomi nimetatud ka lüpsjate haiguseks. Põhjus tuli sellest, et vanasti lüpsti lehmi käsitsi, mis tähendas füüsilist tööd, korduvaid jõulisi randmeliigutusi ning sellega langes randmepiirkonda suur koormus. Tööinspektsiooni andmetel on kaheksal lüpsitööga tegeleval töötajal diagnoositud kutsehaigestumine, mis seotud randmekanali sündroomiga. Aastate jooksul on käsitsilüps vajunud ajalukku, kuid ometigi pole haigus kusagile kadunud.

Tänapäeval kummitab randmekanali sündroom üha tihedamini ka teiste elu­alade töötajaid, kelle töö nõuab küll rutiinseid, kuid samas kergeid liigutusi, näiteks arvutiga töötajaid, õmblejaid, kudujaid, elukutselisi muusikuid. Üllatuslikult näitab haigus noorenemistendentsi.

Randmekanali sündroomi tunnused

Kui esineb kasvõi üks all­pool toodud sümptomitest, siis tõenäoliselt on mingil määral tunda ka teisi, sest labakäe närvisüsteem on oma­vahel tihedalt seotud:

• labakäe nahk muutub kui­vaks;
• labakäsi läheb paiste või muudab värvi;
• käsi "sureb", enamasti öösel;
• pakitsus sõrmedes või käes;
• sõrmed on kuumad, hõõgumistunne;
• käed on kanged;
• kätt on raske rusikasse tõmmata;
• pöial muutub nõrgaks;
• tekivad raskused esemete haaramisel või hoidmisel.

Vaevused on sagedamini ühes käes, aga võivad esineda ka mõlemas käes korraga. Siiski ei pruugi labakäe jõuetus või kangus tähendada, et tegemist on närvikahjustusega ja seega ka randmekanali sündroomiga. Tihti on tegemist lihtsalt ülepingega, kus lihas on töötanud Uiga suure koormusega. Kui valu kiirgub labakäest ülespoole, näiteks kuni õlani välja, siis võidakse seda ekslikult pidada ka kaelaradikuliidiks.

Hüva nõu

1. Ärge laske tehnikal ja mööblil dikteerida oma keha­asendit. Paigutage asjad ringi nii, et teil on mugav töötada.
2. Muutke harjumuseks sagedased puhkepausid. Ühed olgu lihtsalt mikropausid, mille ajal tõstate oma silmad ekraanilt, pilgutate neid, sirutate selga ja lõdvestate käsi. Teised olgu veidi pikemad pausid, et tõusta ja liikuda.
3. Katsetage oma töölaua taga ja leidke lõdvestavad keha­asendid, mille abil saata päeva kestel puhata.
4. Ärge toetage rannet klaviatuurile.
5. Hoidke küünarnukid, kael, selg ja õlad pingevabad. Kirjutades ärge vajutage klahvidele liiga tugevasti.
6. Mõelge järele, kuidas te puhkate. Kui veedate tööpäeva hiirt liigutades, siis pole arukas valida puhkuse veetmiseks arvutimänge.

Karpaalkanali sündroomi ennetamine

Enne kui karpaalkanali sündroomi esimesed sümptomid ilmnevad, on mõttekas tegeleda selle ennetamisega. Eelkõige tähendab haiguse ennetamine ergonoomiliste töövahendite ja töövõtete kasutuselevõttu.

Ergonoomilisel töövahendil peab olema suur läbimõõt, libisemisekindel ja elastne pind, et sellest oleks võimalikult lihtne kinni haarata ning et pikemaajaliste täpsust nõudvate tööoperatsioonide korral väsiks käsi minimaal­selt. Töövahendi haardeala peab olema piisavalt lai, et seda ei peaks pidevalt käes kohendama.

Kui esimesed valuilmingud on juba tekkinud, tuleb kõige­pealt vähendada füüsilist ülekoormust: eelkõige korduva­te liigutuste vältimine, puhke­pauside tegemine ja ergonoomilised töövõtted. Soovitav on üle minna ajutisele või teisele tööle. Olulised on rahu ja soojusprotseduurid. Hoiduda tuleks labakäe kokkupigistamisest.

Probleemi süvenemist põhjustavad ebaergonoomilised töövahendid ning -võtted, kehv töökoha organiseeritus, külmad ruumid, vibratsioon ning liiga kitsad kummikindad. Selle tulemusel tekivad käes mitmesugused funktsionaalsed häired ning halvimal juhul võivad need olla jäädavad.

Näidisharjutused karpaalkanali sündroomi ennetamiseks

1. Toetage küünarvars lauale. Suruge käsi rusikasse, seejärel sirutage sõrmed ja painutage rannet ülespoole. Korrake 10 korda.
2. Asetage peopesa lauale. Tõstke ükshaaval iga sõrm laualt üles. Korrake 5 korda.
3. Asetage peopesa lauale. Ajage sõrmed harali ja viige tagasi kokku. Korrake 8 korda.
4. Hoidke sõrmed sirgelt. Teise käega abistades venitage õrnalt kätt randmest, kuni tunnete venitust küünarvarre siseküljel. Hoidke kätt küünarliigesest sirgena ja venitage 20 sekundi jooksul, seejärel lõdvestage. Korrake 10 korda.
5. Painutage ranne lõpuni alla. Proovige veelgi allapoole painutada ja hoidke 30 sekundit, see­järel lõdvestage. Korrake 8 korda.
6. Hoidke ranne ja sõrmed sirgelt. Kallutage rannet algul väi­kese sõrme poole, seejärel pöidla poole. Korrake 10 korda.
7. Hoidke küünarvars laual, peo­pesa allapoole. Hoides küünarnukki paigal, pöörake peopesa vaheldumisi üles- ja allapoole. Korrake 10 korda.
8. Seistes või istudes asetage peopesad rinna kõrgusel vastamisi. Suruge peopesi kokku, hoidke 5 sekundit, seejärel lõdvestage. Korrake 5 korda.
9. Tõstke sõrmseongus käed horisontaalselt ette. Pöörake peo­pesi vaheldumisi sisse- ja väljapoole. Korrake 5 korda.
10. Toetage küünarvars lauale nii, et peopesa ripub lõdvalt üle laua ääre. Sirutage kätt randmest, seejärel lõdvestage. Korrake 8 korda.

Artikkel on avaldatud ajalehes Tervisleht