Taaratagastuspunktid töötavad justkui automaatselt. Paned pudelid sisse ja saad tšeki vastu. Tegelikult on selle taga ka inimtööjõud ning ligi 850 pandipakendi vastuvõtupunkti on kõik kellelegi töökohaks. Tööinspektsiooni viimase sihtkontrolli põhjal vajavad need töökohad aga täiendavat tähelepanu.
Pandipakendi kogumises oleme esirinnas
Eestis korraldab joogipakendite kogumist ja taaskasutamist Eesti Pandipakend OÜ. Ettevõtte ülesandeks on vee, karastusjoogi, õlle ja lahja alkohoolse joogi plastik-, klaas- ja metallpakendite logistika, loendamine, sorteerimine ja taaskasutuseks ettevalmistamine. Eesti Pandipakend OÜ juhatuse liikme Kaupo Karba sõnul koguti eelmisel aastal jaemüüjate abiga kokku 231 mln ühekordse kasutusega pandipakendit, millest 108 mln olid plastpakendid, 97 mln metallpakendid ning 26 mln klaaspakendid. “Erinevate materjalide lõikes jõudis eelmisel aastal taaskasutusse 88% plastpakenditest, 89% klaaspakenditest ning 74% metallpakenditest. Viimaste madalam määr on tingitud asjaolust, et osaliselt viivad soomlased ja eestlased metallpurgi üle lahe,” kirjeldas Karba.
Võrreldes arenenud ja hästitoimiva pandisüsteemiga riikidega nagu näiteks Rootsi, Norra, Taani või Soome, on taaskasutusse suunamise määr suhteliselt sarnane. “Nimetatud piirkondade taaskasutusmäärad jäävad vahemikku 84-96% sõltuvalt riigist või materjalist,” tunnustas Eesti Pandipakendi esindaja siinset olukorda.
Võiksime kuuluda esirinda ka tööohutuse vallas
Tagastuspunktid üle Eesti kuuluvad reeglina jaemüüjate vastutusalasse, kes korraldavad tagastuspunkti tööd ise või on selle tarbeks palganud kolmanda osapoole. Eesti Pandipakend saab neid mõjutada vaid kaudselt (otsene järelvalveõigus puudub). Näiteks on ellu kutsutud programm “Eeskujulik tagastuspunkt”, mille raames premeeritakse parimaid.
“Tõsi, tööohutusele ei ole me erilisel määral tähelepanu juhtinud, küll aga tervele protsessile ja tagastuspunkti korrasolekule ja puhtusele. Võimalusel võtame tööohutuse osa järgnevatel kampaania aastatel rohkem arvesse,” lubas Karba.
Olukord tagastuspunktides
Tööinspektsiooni järelevalve osakonna juhtiv tööinspektor Valentina Soone sõnul tõi viimane sihtkontroll esile hulga puuduseid.
“Võtsime käesoleva aasta alguses fookusesse pandipakendi vastuvõtupunktid. Keskendusime ennekõike töökohtade sisekliimale, valgustatusele ja liikumisteedele, töövahendite korrasolekule, kemikaalide ohutusele ja isikukaitsevahendite kasutamisele,” kirjeldas Soone 56 vastuvõtupunkti kontrollimist. Sihtkontrolli käigus avastati 264 rikkumist ning vaid kolmes pandipakendi vastuvõtupunktis ei esinenud ühtegi probleemi. Kokku koostati 136 ettekirjutust ning keelustati kolme taaratagastusautomaadi kasutamine.
Põhilised valukohad
Kolm peamist valdkonda, millele peaks sihtkontrolli tulemuste alusel märksa enam tähelepanu pöörama, on töötingimused, kemikaalide käitlemine ning isikukaitsevahendite kasutamine.
“Nii mõneski tagastuspunktis valitsesid välistingimustele sarnased temperatuurid. Talvisel ajal võis see tähendada vähem kui kümmet soojakraadi. Kohati puudus ka võimalus tualetti kasutada,” näitlikustas järelevalve osakonna juhtiv tööinspektor olukorda.
Kuna kontrollitud töökohtades kasutatakse mehaanilisi seadmeid ja kemikaale, siis peaks kohapeal olema esmaabivahendid ning silmadušid. Ohutuse tagamiseks tuleb töötajatele tagada ettenähtud kaitseriietus, kindad, jalanõud ja kaitseprillid. “Näiteks ei olnud 14 punktis töötajatele antud kaitsekindaid. Osades kohtades kasutati aga kemikaali käitlemisel vaid mehaanilise vigastuse eest kaitsvaid kindaid, need aga ei hoia keemiliste ohutegurite eest,” lisas Soone. Olukorra parandamiseks võiks alustada korrektsest riskianalüüsist, mis annab selgema ettekujutuse, millele ennekõike tähelepanu pöörata ja kuidas luua ohutud töötingimused.
Ka töötajad saavad kaasa aidata
Tagastuspunktide töötajad ise teavad võrdlemisi hästi, millised nõuded peaksid olema täidetud ning oskavad hinnata ohutut töökeskkonda. Nad võiksid julgemalt suunata juhi või organisatsiooni töökeskkonnaspetsialisti tähelepanu puudujääkidele. “Tuleb ette olukordi, kus töökeskkonnaspetsialist ei ole soovinud või jõudnud kõiki tagastuspunkte külastada. Seega ei ole nad kursis ka seal valitseva olukorraga,” viitas järelevalve osakonna juhtiv tööinspektor probleemile. Lahenduseks oleks töökohtade külastamine, pideva ülevaate hoidmine ning vajadusel juhtkonnale tarvilike ettepanekute esitamine.
“Tööinspektsioon pakub ka tasuta konsultanditeenust, mille raames saab küsida nõu töötervishoiu ja tööohutuse teemadel. Abi saab nii kogu töökeskkonda ja dokumentatsiooni puudutavates kui ka mingi kindla valdkonnaga või tööpaigaga seotud küsimustes,” andis Soone nõu.
Kokkuvõttes on tööinspektsiooni sihtkontrollide eesmärgiks suurendada teadlikkust töökeskkonnas esinevatest ohtudest ja nende ärahoidmise võimalustest. Seda kõike tehakse siinsete töötajate tervist ja ettevõtete jätkusuutlikkust silmas pidades. Võti muudatuste saavutamiseks asub aga ettevõtete juhtide käes.
