Töötervishoiu ja tööohutuse parandamine ei ole oluline mitte üksnes inimeste seisukohalt, et vähendada töötajate vaeva ja kannatusi, vaid ka moodusena tagada ettevõtete edukus ja jätkusuutlikkus ning majanduse pikaajaline areng.

Igal aastal juhtub 4,9 miljonit õnnetust, mille tõttu puudub töötaja töölt üle 3 päeva. Tööõnnetuste ja kutsehaiguste kulud moodustavad enamikus riikides 2,6–3,8% sisemajanduse kogutoodangust (SKT). See on kulukas nii ettevõtetele kui ka riikide majandustele.

Paremate tööohutuse ja töötervishoiu standarditega ettevõtted ja riikide majandused on samas edukamad.

Hea tööohutus ja töötervishoid tuleb ettevõttele kasuks.

Olenemata sellest, millises valdkonnas või sektoris tegutsete, leiate siit teavet ja nõu, mis aitab teil mõista hea tööohutuse ja töötervishoiu ärilisi külgi – seda, kuidas see on seotud majandustulemustega ning miks tasub tööohutusse ja töötervishoidu investeerida.

Kasu suurettevõtetele

Hea tööohutus ja töötervishoid aitab eristada parimate tulemusnäitajatega ettevõtteid ülejäänutest.

Tööohutuse ja töötervishoiu parandamine suurettevõttes nõuab tööalast käitumist mõjutavate keskkonnaalaste, organisatsiooniliste ja tööalaste tegurite ning inimeste ja isikuomaduste põhjalikku analüüsi. Mõni praktiline näide:

• tootmiskorralduse ja töökohtade ümberkujundamine, mille tulemuseks on parem tootlikkus ja madalamad tööohutuse ja töötervishoiu riskid, nt vähem luu- ja lihaskonna vaevusi;
• ennetavate terviseseire ja -kontrolliprogrammide rakendamine;
• töökorra ning töö ja eraelu vahelise tasakaalu parandamine, et minimeerida tööohutuse ja töötervishoiu riske ning tõsta töötajate motivatsiooni.

Töötajate motiveerimiseks sobib:

• tippjuhtidepoolne selge ja järjekindel juhtimine;
• töötingimused, mis on ohutud ja tervislikud ning mis sellisena püsivad;
• töötajad, kes on oma töös enesekindlad ja pädevad;
• tõhus tööohutuse ja töötervishoiu poliitika ja süsteemid, mida on varem kasutatud ja mis toimivad;
• töötajate täielik osalemine tööohutuse ja töötervishoiuga seotud otsuste tegemises;
• üksikisikute, rühmade ja organisatsioonide tunnustamine ja tasustamine edu eest.

Lähenemisviisi üksikasjad sõltuvad organisatsiooni olemusest ja keerukusest.

Hea tööohutus ja töötervishoid on ennekõike riskide juhtimine. Kui ennetate ja juhite tööohutuse ja töötervishoiuga seotud riske tõhusalt, on hea tööohutus ja töötervishoid äriliselt mitmeti kasulik. Käed rüpes istumine ei ole lahendus. Aktiivse rolli võtmine võib osutuda ettevõttele, kasumile ja mainele äärmiselt kasulikuks.

Kasud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele

Hea tööohutus ja töötervishoid mängib väikeettevõtete äritulemuste hoidmises ja edendamises tähtsat rolli.

Väikeettevõtetel on halval tasemel tööohutuse ja töötervishoiu tõttu kõige rohkem kaotada, kuid ka kõige rohkem võita.

ELis on 23 miljonit väikest ja keskmise ja suurusega ettevõtet (VKEd), kus kokku töötab üle 100 miljoni inimese . Samas juhtub VKEdes ülekaalukalt palju õnnetusi – 82% kõikidest tööõnnetustest ning surmaga lõppenud õnnetustest lausa 90% .

60% ettevõtetest, kus tegevus on häiritud üle üheksa päeva, lõpetavad tegevuse .

Hea tööohutus ja töötervishoid on järjest olulisem ka uute klientide võitmisel.

Igas sektoris ootavad kliendid ettevõttelt, kellega nad suhtlevad, kõrgemaid tööohutuse ja töötervishoiu standardeid kui kunagi varem. Seda seetõttu, et nad peavad järjest tähtsamaks oma tööohutuse ja tööohutuse näitajaid ning aruandeid.

Avaliku ja erasektori lepingutesse kirjutatakse järjest sagedamini sisse tööohutuse ja töötervishoiu sätteid. Ettevõtete valik ja tööülesande määramine sõltub üha enam tööohutuse ja töötervishoiu näitajatest.

Väikeettevõtted peavad arvestama sellega, et nende lepingutesse võidakse sisse kirjutada järgmised aspektid, neid ka korrapäraselt hinnates ja jälgides:

• tõendid tõhusa tööohutuse ja töötervishoiu poliitika ja menetluste kohta;
• korrapärane riskihindamine ja riskikontrolliprogrammid;
• üksikasjad hiljutiste või käimasolevate tööohutuse ja töötervishoiuga seotud uuringute kohta ja nendest tulenevad meetmed tööohutuse ja töötervishoiu tugevdamiseks;
• statistiline tabel kõikide asjakohaste tööohutuse ja töötervishoiuga seotud õnnetuste ja vahejuhtumite kohta;
• üksikasjad kõikide käimasolevate või lõpetamata tööohutuse ja töötervishoiuga seotud nõuete kohta.

Järjest rohkem puutume kokku sellega, et nõutakse põhjalikke tõendeid tööohutuse ja töötervishoiu näitajate kohta. See on saanud põhiteabeks, mida nõuavad paljud kliendid.

Tööohutus ja töötervishoid ning kindlustus

Kindlustusel (tihti nimetatakse seda töötajate hüvitiseks) võib eeskirjade ja teiste stiimulite kõrval olla tööohutuse ja töötervishoiu parandamises tähtis roll.

Ühest küljest lähevad töötajate hüvitised väga palju maksma ning see on tõsine finantstegur, millega kindlustusandjad peavad arvestama. Teisest küljest saavad kindlustusandjad aidata kaasa ettevõtete tööohutuse ja töötervishoiu parandamisele.

Sõltuvalt ettevõtte liigist, võivad kindlustuskulud olla väga suured.

Kindlustussüsteemid on liikmesriikides väga erinevad. Pakkudes finantssoodustusi ja -abi ettevõtetele, saavad kindlustusettevõtted kõikjal ELis piirata või isegi vähendada nõuete arvu ja tõsidust ning vähendada riski, et nõuete kulud on suuremad kui ettevõtete makstavad kindlustusmaksed.

Olenevalt riigi kindlustussüsteemist, on ettevõtete kindlustusmaksed tihti seotud nõuete arvu ja kulukusega ning seetõttu aitab tööohutuse ja töötervishoiu parandamine otseselt vähendada kindlustuskulusid.

Lisaks on mõnes liikmesriigis välja töötatud süsteemid, mis näevad ette soodustusi ettevõtetele teatud tööohutuse ja töötervishoiu tegevuste eest, nt investeerimisel ohutumatesse seadmetesse või koolitusse. See edendab ettevõtete tegelikku ennetustegevust, mitte ei tegele üksnes tulemustega, milleks on õnnetuste arv.

Sellised innovaatilisemad stiimulitel põhinevad mudelid peaksid motiveerima eriti VKEsid, kuna need seovad tööohutuse ja töötervishoiu otsesemalt majandusliku kasuga. Lisateavet leiab agentuuri väljaande Foorum numbrist "Majanduslike stiimulite tõhusus tööohutuse ja töötervishoiu parandamisel".

Välja on töötatud ka tööohutuse ja töötervishoiu kavasid, mis näevad ette tööohutuse ja töötervishoiu tulemuste asendusväärtuse. Enesehindamise vahendid on välja töötatud just selleks, et ettevõtted saaksid aimu oma tööohutuse ja töötervishoiu näitajatest, ning neil on positiivne mõju kindlustusnõuetele ning samuti ettevõtte tööohutuse- ja töötervishoiualase mainele.

Taastusravi ja tööle naasmise kavad on samuti meetmed, mille jaoks kindlustusettevõtted soodustusi pakuvad, kuna need aitavad parandada töötajate tervist ja rahulolu pikaajalises perspektiivis ning vähendavad töötajatele makstavaid hüvitisi.

Tööohutus ja töötervishoid ning investorid

Investorid ja investeerimisjuhid analüüsivad riske tavaliselt finantskriteeriumide alusel. Järjest enam aga tähtsustatakse mitterahalisi kriteeriumeid, mis mõjutavad ettevõtte väärtust, ning investorid võtavad neid oma otsuste tegemisel üha enam arvesse.

Tööohutuse ja töötervishoiu hindamine aitab olulisel määral tagada, et osana ettevõtte aktsiaväärtuse maksimeerimise strateegiast mõistetakse ja juhitakse ettevõttes riske asjakohaselt.

Uuringud näitavad, et ettevõtetel, kellel on kõige paremad tööohutuse ja töötervishoiu tulemused, on ka tunduvalt paremad majandustulemused kui börsil keskmiselt . Uuringute järgi on töötamise taustkvaliteet üks tugevamaid majandusedu tagavaid tegureid ning selles valdkonnas parimad ettevõtted ületavad tulemuste poolest järjepidevalt tähtsamaid börsiindekseid mitmetel perioodidel .

Euroopa sotsiaalselt vastutustundlike investeeringute turu väärtus on nüüdseks hinnanguliselt 1 triljon eurot.

Heal tasemel tööohutusest ja töötervishoiust tulenev kasu ehitus- ja infrastruktuuriprojektides

Ehitus- ja infrastruktuurisektoris tegutsevad ettevõtted märkavad eriti selgelt, kuivõrd suures ulatuses nende majandustulemused hea tööohutuse ja töötervishoiuga paranevad.

Ehitusprojekt peab alati saama valmis õigeks ajaks, vastama kvaliteedinõuetele ja jääma eelarve piiridesse, vältides seejuures õnnetusi ja tervisekahjustusi. Hea tööohutuse ja töötervishoiu tase aitab saavutada mõlemat.

Statistika näitab, et ehitussektoris esineb tunduvalt rohkem tööõnnetusi kui teistes sektorites. ELi ehitustööstuse aasta koguväärtus on hinnanguliselt 902 miljardit eurot ning õnnetuste ja tervisekahjustustega seotud kulud moodustavad selles sektoris 8,5% projekti maksumusest, mis tähendab, et madalad tööohutuse ja töötervishoiu standardid ehituses lähevad aastas kokku maksma üle 75 miljardi euro – peaaegu 200 eurot ühe elaniku kohta.

Seetõttu teadvustavad juhtivad avaliku ja erasektori kliendid järjest rohkem tööohutuse ja töötervishoiu kasulikkust infrastruktuuride ja teiste suurte projektide puhul ning võtavad endale suurema rolli ja kohustuse sätestada suurtes projektides tööohutuse ja töötervishoiu standardid.

Ehituses kuulub heal tasemel tööohutusest ja töötervishoiust tuleneva kasu hulka kiirem ja tasuvam projektide lõpetamine, kõrgem kasumimarginaal ning suurem tõenäosus saada eelistatud teenusepakkujaks.

Seda kõike on aga võimalik saavutada üksnes siis, kui kliendid on projekti raames valmis võtma initsiatiivi seoses tööohutuse ja töötervishoiu standarditega enda kätte ja tegema koostööd kõikide lepingupooltega. Klient määrab eesmärgid; tema kontrollib ressursse ja lõppkokkuvõttes määrab projekti tööohutuse ja töötervishoiu tulemusstandardid just tema.

Riigiasutustel on selles valdkonnas eriti suur vastutus, kuna tohutu ostujõu tõttu saavad nad mõjutada turgu väga tugevalt. Nende positsioon võimaldab anda eeskuju, kuidas rakendada parimat tava seoses tööohutuse ja töötervishoiu standardite kaasamisega riigiprojektide hangetesse.

Tööohutus ja töötervishoid ning riigi majandus

Valitsuste, seadusandjate ja riigiametite jaoks on tööohutuse ja töötervishoiu parandamine tähtis. Sellega vähendavad nad vigastustest ja haigustest tulenevat ühiskonna kulukoormust, parandades samal ajal riigi konkurentsivõimet ja tõhusust.

Vähem arenenud tööohutuse ja töötervishoiu süsteemiga riigid kulutavad töövigastuste ja kutsehaiguste peale tunduvalt suurema osa SKTst, tõmmates nii ressursid ära palju tootlikumatelt tegevustelt.

Paljud liikmesriigid on seetõttu oma majanduse parandamiseks seadnud eesmärgiks edendada riiklike strateegiate raames tööohutust ja töötervishoidu. Kuna paljud halva tervishoiu ja ohutusega seotud kulud on varjatud ja neid kannab pigem ühiskond kui asjaomane ettevõte, on laiema ringkonna huvides ettevõtete toetamine tööohutuse ja töötervishoiu parandamise eesmärgil soodustuste pakkumise läbi.

Hea tööohutus ja töötervishoid mõjutab riigi konkurentsivõimet ja tootlikkust järgmiselt:

• suurendab vaba tööjõu hulka ja töötajate osalemist – vähendades nende inimeste arvu, kes jäävad enneaegselt pensionile või kes ei saa töötada töövigastuse või kutsehaiguse tagajärjel;
• vähendab vigastuste ja haiguste sotsiaalseid kulusid – töövõimetute inimeste tervishoiule kulutatakse väiksem osa SKTst;
• pikendab seda aega, kui inimesed saavad töötada – osalt selle kaudu, et vähendatakse inimeste arvu, kes peavad töölt lahkuma selleks, et hoolitseda pereliikmete eest;
• suurendab eakate töötajate võimalusi töötamist jätkata;
• parandab tootlikkust, edendades tõhusamaid töömeetodeid ja tehnoloogiaid.

Tööohutus ja töötervishoid muutub järjest olulisemaks, kuna Euroopa rahvastik vananeb. Kui rohkem vanemaid inimesi peab tööl käima, on eelkõige vaja hoolitseda nende tööohutuse ja töötervishoiu nõuete eest. See võib hõlmata töö kohandamist inimese järgi, selle asemel et kohandada inimene töö järgi, kasutades selleks töökoha muutmist, nt pakkudes vähem füüsilist jõudu nõudvat tööd ja paindlikku tööaega ning muutes tööruumid sobivaks ja varustades need ergonoomiliste seadmetega.

Riigiasutustele ja teistele ametitele, kes soovivad teavitada ettevõtteid tööohutuse ja -tervishoiuga seotud ärilisest kasust, soovitame oma aruannet "Tööohutus ja töötervishoid – kampaaniate korraldamine", mis hõlmab põhiprintsiipe, mida tuleb teavitamiskampaania korraldamisel meeles pidada nii Euroopa, riigi kui ka töökoha tasandil.

Hea töökeskkond tuleb ärile kasuks

Joonis. Ohutuse ja tervishoiu majanduslik mõju ettevõtte tasandil (lisateave SIIT).

Samas võib olla raske veenda tööandjaid ja otsuste tegijaid töötingimuste parandamise tasuvuses. Sageli annab tulemusi rahanduslike või majanduslike kalkulatsioonide tegemine. Ehkki arvutuste tegemine või kulude ja tulevase kasu analüüsi koostamine ei tarvitse olla keeruline, pelgavad paljud ohutus- ja tervishoiuspetsialistid võimalikke raskusi. Mõned majandusliku hindamise elemendid, näiteks tervise või inimelu väärtus, võivad vahel olla komplitseeritud. Põhiprintsiibid on aga üsna sirgjoonelised ning ohutus- ja tervishoiuspetsialistide ja -juhtide poolt kergesti rakendatavad.

Tervishoiu- ja ohutuspoliitika majanduslikku mõju on tarvis uurida ettevõtte tasandil, et oleks võimalik:

• võtta vastu tasakaalustatud otsus ettevõtte ressursside eraldamise kohta;
• katta lõhe tervishoiu- ja ohutusalaste vajaduste ning juhtimisalaste nõuete ja soovide vahel;
• võtta arvesse õiguslikke nõudeid.

Peaksime meeles pidama, et majanduslik lähenemine tervishoiule ja ohutusele ettevõtte tasandil ei suuda asendada inimeste nõuete ja sotsiaalsete kohustuste väärtust. Tervishoid ja ohutus on osa ettevõtte sotsiaalsest ja eetilisest rollist ning poliitika aluseks ei saa olla ainult majanduslikud parameetrid. Kvalitatiivseid kulusid, nagu kannatused, elukvaliteedi langus, perekonnaprobleemid, eluaja lühenemine jne, on raske või koguni võimatu rahalistesse kategooriatesse üle kanda.
ELi strateegia

Euroopa Komisjon on välja andnud teatise ELi strateegia kohta "Kohanemine muutustega tööl ja ühiskonnas: ühenduse uus töötervishoiu ja tööohutuse strateegia aastateks 2002–2006". Selles dokumendis märgitakse, et on vaja luua algatused, et "täiustada teadmisi "mitte-kvaliteetse maksumusest" ja teha sellest järeldused, st selgitada majanduslikud ja ühiskondlikud kulud, mis tulenevad tööõnnetustest ja kutsehaigustest. Komisjon koostöös Bilbao Agentuuriga algatab tööd andmete ja muu informatsiooni kogumiseks eesmärgiga parandada teadmiste pagasit selle teema kohta." Peale selle märgib komisjon, et "lisaks on turvaline ja tervislik töökeskkond ja töökorraldus ka majandusliku tootlikkuse alus.