Tööinspektsiooni andmetel juhtus 2022. aastal 3442 tööõnnetust, mis tähendab, et keskmiselt juhtus neid päevas 9,4(!). Kahjuks on see number väga suur ning avaldatud statistikast lähtuvalt võib eeldada, et tööõnnetuste puhul tekkivate küsimustega puutub kokku arvestatav hulk ettevõtjaid. Meie palgaarvestuse meeskond puutub tööõnnetuste teemaga kokku igakuiselt, ning artikli raames soovime ka lugejatele põhjalikumalt selgitada, mida loetakse tööõnnetuseks, kuidas tööõnnetuse puhul käituda ning kuidas arvestatakse töötajale erinevaid hüvitisi, sh töövõimetoetust, kui talle on Eesti Töötukassa poolt määratud osaline või puuduv töövõime.

Mida loetakse tööõnnetuseks?

Tööõnnetus on tööandja juures tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka kuuluval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal juhtunud õnnetus, mille tagajärjel on töötajal tekkinud tervisekahjustus või halvimal juhul surm. Tööõnnetuse toimumise korral tuleb sellest teavitada tööinspektsiooni. Arst teatab tööinspektsioonile tööõnnetusest, mille tagajärjel määrati töötajale ajutine töövõimetus ning ka tööõnnetusest, mis lõppenud surmaga. Tööinspektsioon edastab seejärel saadud teatise viivitamata tööandjale töökeskkonna andmekogu kaudu või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (näiteks e-kiri). Tööandjal endal lasub kohustus tööinspektsiooni teavitada, kui tööõnnetuse tagajärg on surm või eluohtlik seisund. Surmaga lõppenud tööõnnetusest peab tööandja teavitama ka politseid.

Tööandjal on kohustus uurida kõiki tööõnnetusi, st välja selgitada, mis täpselt juhtus ning sealjuures teha kõik endast olenev, et selline juhtum enam ei korduks. Tööandja peab korraldama kümne tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse juhtumist uurimise ning juhul, kui tagajärg on ajutine töövõimetus, raske kehavigastus või surm, tuleb selle kohaselt koostada ka raport.
Loe lähemalt: Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord

Tööõnnetuste hulka ei kuulu näiteks teel tööle minnes või töölt tulles juhtunud libastumine, mille tagajärjel töötaja murrab varbaluu. Samal ajal, kui see õnnetus juhtuks näiteks tööandjale kuuluva maja trepil, siis see võiks klassifitseeruda tööõnnetuste hulka. Üldiselt ei loeta ka tööõnnetuseks autoga tööle sõitmisel juhtunud õnnetust, kui just töötajal ei ole lepingus kirjas, et tema tööpäev algab kodust autosse istumisega ja tööle sõitmisega. Nende näidete põhjal saab tegelikult välja lugeda, et üldiselt hinnatakse juhtumeid olukorrapõhiselt.

Tervisekassa poolt töötajale makstav hüvitis

Tööõnnetuse korral maksab töötajale hüvitist tervisekassa. Hüvitist makstakse tööõnnetuse või selle tüsistuse korral alates haigestumise teisest päevast 100% ulatuses ning maksimaalselt 182 päeva. Tervisekassa poolt makstava hüvitise aluseks on töötaja eest eelmisel kalendriaastal arvestatud või makstud sotsiaalmaks, mille kohta saadakse andmed maksu- ja tolliametist.

Töövõimetoetus ja selle suurus

Peale tööõnnetuse juhtumist hindab töötukassa inimese töövõimet (sh tema kehalist ja vaimset võimekust erinevates valdkondades) ning töötajale, kelle töövõime on osaline või puuduv, maksab töötukassa töövõimetoetust. Tervisekassa kodulehel toodud andmete alusel on töövõimetoetusele õigus 16-aastasel kuni vanaduspensioniealisel inimesel, kes on Eestis elav Eesti kodanik, elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elav välismaalane või Eestis viibiv rahvusvahelise kaitse saaja või varjupaigataotleja, kellel on õigus Eestis töötada välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel.

Töövõimetoetust ei maksta, kui kannatanu saab pensioni, abikaasatasu välisteenistuse seaduse või avaliku teenistuse seaduse alusel, vanaduspensioni ootel olevat päästeteenistuja toetust või prokuröri töövõimehüvitist.

Töövõimetoetuse suuruse määrab töövõimetoetuse seaduse § 13 ning päevamäära suuruse § 14.

Alates 1. aprillist 2023 on töövõimetoetuse päevamäär 18,60 eurot, millest ühe kalendripäeva toetus on:

Töötukassa indekseerib päevamäära suurust iga kalendriaasta 1. aprillil riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 lõike 6 alusel kehtestatud riikliku pensioni indeksiga, võttes indekseerimisel aluseks jooksva kalendriaasta 31. märtsil kehtinud päevamäära. See tähendab, et uus päevamäär hakkab kehtima alates 1.aprillist igal uuel kalendriaastal. Seega, aprilli algul (hiljemalt 10. aprillil) makstakse toetust veel märtsikuu eest ja vana päevamäära alusel ning uue, kõrgema päevamäära alusel hakatakse toetusi välja maksma mai alguses (hiljemalt 10. mail) aprillikuu kalendripäevade eest.

Töövõimetoetuse summa arvutamisel võetakse arvesse ka arvestamise kuule eelnenud kalendrikuu sissetulekuid (tervisekassa kodulehel avaldatud info alusel kuuluvad sissetulekute hulka töötasu, töötuskindlustushüvitis, vanemahüvitis, ajutise töövõimetuse hüvitis, tööandja makstav haigushüvitis ja summa, millelt makstakse maksu ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel). Kui isiku sissetulek sel perioodil ületab 90-kordset kehtivat päevamäära (alates 01.04.2023 1674 eurot), arvutatakse toetuse suurus ümber, vähendades tema toetust töövõimetoetuse maksmise kuu eest summa võrra, mis on pool tema sissetuleku ja 90-kordse päevamäära vahest.

Töövõimetoetust käesoleva kuu eest ei maksta, kui töötaja eelneva kuu sissetulek ületab 30 kalendripäeva toetuse korral 2310,12 eurot osalise töövõime ja 2790 eurot puuduva töövõime korral.

Näide 1. Puuduv töövõime – 30 kalendripäeva Sissetulek töövõimetoetuse arvestamise kuule eelnenud kuul oli 2300 eurot. Maksmisele kuuluv töövõimetoetuse summa oli (18,60*30) 558 eurot (puuduv töövõime). Töövõimetoetuse summa arvutatakse ümber järgneva valemi alusel: 2300 (sissetulek) – 1674 (90-kordne päevamäär) = 626 eurot (sissetuleku ja 90-kordse päevamäära vahe). 626/2 = 313 eurot (pool sissetuleku ja 90-kordse päevamäära vahest). 558 (töövõimetoetuse summa) – 313 (pool sissetuleku ja 90-kordse päevamäära vahest) = 245 eurot. Teile makstakse töövõimetoetust summas 245 eurot (30 kalendripäevaga kuu puhul).

Näide 2. Osaline töövõime – 30 kalendripäeva Sissetulek töövõimetoetuse arvestamise kuule eelnenud kuul oli 2300 eurot. Maksmisele kuuluv töövõimetoetuse summa oli (10,602*30 ehk) 318,06 eurot (osaline töövõime). Töövõimetoetuse summa arvutatakse ümber järgneva valemi alusel: 2300 (sissetulek) – 1674 (90-kordne päevamäär) = 626 eurot (sissetuleku ja 90-kordse päevamäära vahe). 626/2 = 313 eurot (pool sissetuleku ja 90-kordse päevamäära vahest). 318,06 (töövõimetoetuse summa) – 313 (pool sissetuleku ja 90-kordse päevamäära vahest) = 5,06 eurot. Teile makstakse töövõimetoetust summas 5,06 eurot (30 kalendripäevaga kuu puhul).

Näide 3. Osaline töövõime – 28 kalendripäeva Sissetulek töövõimetoetuse arvestamise kuule eelnenud kuul oli 2300 eurot. Maksmisele kuuluv töövõimetoetuse summa oli (10,602*28 ehk) 296,86 eurot (osaline töövõime). Töövõimetoetuse summa arvutatakse ümber järgneva valemi alusel: 2300 (sissetulek) – 1674 (90-kordne päevamäär) = 626 eurot (sissetuleku ja 90-kordse päevamäära vahe). 626/2 = 313 eurot (pool sissetuleku ja 90-kordse päevamäära vahest). 296,86 (töövõimetoetuse summa) – 313 (pool sissetuleku ja 90-kordse päevamäära vahest) = -16,14 eurot. Summa on negatiivne, seega õigust töövõimetoetuse saamiseks selle kalendrikuu eest ei ole.

Kui töövõimetoetuse saaja on tõendanud, et tema sissetulek töövõimetoetuse maksmise kuule eelnenud kalendrikuul ületas 90-kordset kehtivat päevamäära puhkusetasu, tööandja makstava haigushüvitise või ajutise töövõimetuse hüvitise väljamaksmise aja või temast olenemata põhjusel muutunud tasu või hüvitise väljamaksmise aja tõttu, loetakse sissetulek saaduks kalendrikuul, millal see oleks välja makstud, kui nimetatud asjaolusid ei oleks esinenud.

Töövõimetoetuse suuruse arvutamisel on abiks ka sotsiaalministeeriumi kodulehelt leitav kalkulaator.

Tööandjapoolne kahju hüvitamine tööõnnetuse korral

Töötajal on õigus saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist võlaõigusseaduse § 130 sätestatud ulatuses. Tööandja peab hüvitama eelkõige tervisekahjustuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju ja sissetulekute vähenemisest tuleneva kahju ning töötaja surma korral ka tema mõistlikud matusekulud. Kui töötajal, kes tööõnnetuse tagajärjel suri, oli surma ajal seadusest tulenev kohustus teist isikut ülal pidada, peab tööandja maksma sellele isikule rahalise hüvitise, mis vastab ülalpidamise suurusele, mida surmasaanu oleks oma eeldatava eluea kestel sellele isikule andnud.

Lisaks töövigastuse tõttu saamata jäänud sissetuleku hüvitamisele tuleb kahju eest vastutaval tööandjal hüvitada kannatanule töövigastusest tingitud lisakulutused. Sellisteks lisakulutusteks võivad olla: proteesid ja abivahendid, retseptiravimid, kulutused taastusravile, sõidukulud raviasutusse, kannatanu hooldamiskulud.

BDO Eesti palgaarvestuse igapäevatöö praktikas esineb juhtumeid, kus tööandjad kompenseerivad töötajatele tööõnnetuse tagajärjel saamata jäänud tulu. Kompenseerimisele kuulub summa, milleks on töötaja töötasu ja töötukassa poolt hüvitatava töövõimetoetuse vahe. Korrektse tööandjapoolse hüvitise suuruse leidmisel tuleb iga-aastaselt indekseerida ka töötaja töötasu.

Pöördusime töötaja töötasu indekseerimise küsimuses lisainfo saamiseks Eesti Kutsehaigete Liidu poole. Avaldame Eesti Kutsehaigete Liidu nõusolekul nendepoolse vastuse: “Tervisekahju hüvitise indekseerimisel kasutab sotsiaalkindlustusamet (likvideeritud ettevõtete eest kahju hüvitajana) pensioniindeksit, asutused kasutasid varasemalt tarbijahinnaindeksit.

Riigikohus on mitmes lahendis leidnud, et tarbijahinnaindeksi kasutamine ei ole kooskõlas võlaõigusseaduse sätetega. Riigikohtu lahendites on kasutatud hüvitise arvestamise aluseks oleva keskmise sissetuleku indekseerimisel iga-aastaselt töötajate tegevusalade vastava eriala eelmise aasta brutopalga juurdekasvutempoga, mis avaldatakse statistikaameti veebilehel www.stat.ee tabelis PA001.( Riigikohtu 6.11.14 otsus tsiviilasjas 3-2-1-106-14, p 11; 8.04.15 otsus tsiviilasjas 3-2-1-19-15, p 13; Riigikohtu otsus 3-2-1-15-16).

Eeltoodust tulenevalt on ka Eesti Kutsehaigete Liit tervisekahju hüvitise nõuete koostamisel lähtunud “töötajate tegevusalade vastava eriala eelmise aasta brutopalga juurdekasvutempoga.”

Näide 4. Tööandjapoolse hüvitise suuruse arvutamine. Puuduv töövõime – 30 kalendripäeva – tegevusala töötlev tööstus Töötaja töötasu suurus aastal 2022 oli 1100 eurot kuus. Töötleva tööstuse tegevusala 2022 aasta brutokuupalga juurdekasvutempo oli 13,3% (1100 eurot * 13,3% = 146,3 eurot). Seega indekseeritud töötasu on 1100 + 146,3 = 1246,30 eurot kuus. 2023. aasta aprillikuust alates kehtib töötukassa poolt määratud päevamäär summas 18,60 eurot. Seega on tööandjapoolne hüvitise suurus leitav järgnevalt: 1246,30 (sissetulek) – 558 (töövõimetoetus) = 688,30 eurot. Käesoleva näite korral töövõimehüvitise summat ümber arvutada ei tule, kuna töötaja töötasu ei ületanud 90-kordset kehtivat päevamäära tasu (1674 eurot kuus).

Kokkuvõtteks

Palgaarvestaja seisukohalt soovime kokkuvõtvalt välja tuua, et tööandja poolt hüvitatava kompensatsiooni arvestus muutub kaks korda aastas: aasta alguses, kui tuleb indekseerida töötaja töötasu vastavalt tegevusala eelmise aasta brutopalga juurdekasvutempole, ja iga aasta 1. aprillil, kui avaldatakse uus töövõimetoetuse päevamäär töötukassa poolt. Lisaks on oluline meeles pidada, et hüvitise suurust tuleb korrigeerida ka vastavalt kalendrikuu päevade arvule.

Loodame, et käesolev artikkel andis hea ülevaate, kuidas toimida tööõnnetuste korral ning millised on töötaja õigused erinevate hüvitiste ja kompensatsioonide saamisel. Lisaks usume, et saite ülevaate, kuidas kujuneb töötukassa poolt makstav ning tööandja poolne tööõnnetushüvitise suurus.