Hiljutise Riigikohtu lahendiga tsiviilasjas nr 3-2-1-179-12 leidis kinnitust, et teise riiki tööle lähetatud töötaja suhtes kehtivad sealsed töötingimused. Juhul kui töötaja töötab mitmes riigis, on oluline kokku leppida tema lepingule kohaldatavas õiguses ning töö tegemise peamises kohas. Kui töötaja saadetakse tööle väljapoole seda kohta, on tegu lähetusega ning lähetuste puhul tuleb kindlasti kontrollida, kas kohaldamisele võib kuuluda lähetusriigi seadusandlus.
Töötajad olid ehitajad Soomes ning nende tööandja oli Eesti äriühing, kes oli Soomes registreeritud elamuehituse tegevusvaldkonna ettevõtjana ja lähetas töötajad Soome tööle.
Kohus leidis, et töötajate töösuhtele tuleb kohaldada Soome õigust, kuna lepingutel on kõige tihedam seos Soomega. Ühtlasi tuli kohaldada ka elamuehituse tegevusvaldkonna kollektiivlepingut, mille kohaselt pidi tunnitasu olema vastavalt 10,3 või 11 eurot. Tegelikkuses maksti töötajatele 8 eurot tunnis.
Veelgi olulisem on kohtu täiendav selgitus selle kohta, et isegi, kui pooled oleks kokku leppinud Eesti õiguse kohaldamises, tuleks sellises olukorras lähtuda direktiivist 96/71/EÜ (lähetatud töötajate direktiiv), mille kohaselt tuleb tagada lähetatud töötajatele lähetuse riigis kehtivad töötingimused (sh vähemalt töötasu alammäära). Direktiivi ei kohaldata siiski kõikide lähetuste puhul. Seega ei tasu karta, et paaripäevane konverents teises riigis toob kaasa kohustuse tutvuda sealse tööseadusandluse nüanssidega. Direktiivi kohaldatakse olukordades, kus töötaja on ajutiselt tööle lähetatud tööandja koostööpartneri või sama kontserni äriühingu juurde, samuti renditöötajate puhul.
Avaldatud Advokaadibüroo Sorainen kuukirjas
