Küsimus: töötan poes teenindajana. Mu päev algab 9.30 ja lõpeb 21.00. Ette nähtud on kaks pooletunnist pausi. Pausi ajal olen sunnitud einestama laos, kuhu mahub vaevu kaks inimest. Lauaks kasutan kapiriiulit. Mikrolaineahi on enda muretsetud. Külmkapp puudub. Korralik sööginurk kui selline puudub. Tööandja keeldus/keeldub ise külmkapi või mikrolaineahjuga varustamast, sööginurgast rääkimata. Küsimus seisneb selles, kas tööandjal on kohustus pakkuda töötajale sööginurka, kus oleks korralik tool ja laud ning ka toidu hoiustamine? Kas tööandja peaks seadusega töötajale pakkuma olmeruumi? Millised on kriteeriumid olmeruumideks kaubanduskeskustes?

Vastab tööinspektsiooni nõustamisjurist Kaire Saarep

Töölepingu seaduse § 47 lõike 2 järgi peab tööandja tagama 6-tunnise töötamise kohta vähemalt 30-minutlise tööpäevasisese vaheaja ehk lõunapausi. Tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvestata tööaja hulka, välja arvatud juhul, kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik vaheaega anda ning tööandja loob töötajale võimaluse puhata ja einestada tööajal.

See tähendab, et kui töötajal on võimalik pausi oma äranägemise järgi sisustada, nt käia pausi ajal kõrvalasuvas kohvikus, siis ei pea tööandja pausi töötaja tööaja hulka arvestama ning muu hulgas ei pea tagama einestamiseks vajalikke tingimusi. Kui töötaja pausi oma soovi järgi sisustada ei saa, siis arvab tööandja pausi tööaja hulka ning loob töötajale võimaluse einestada tööajal. Võimaluste loomine einestamiseks tähendab vähemalt külmkapi olemasolu, sest muul moel ei ole võimalik toitu säilitada.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 11 lõike 4 järgi peab olenevalt töö laadist olema töötajatel võimalus kasutada puhkeruumi, kui see on vajalik töötajate tervise ja ohutuse tagamiseks. Puhkeruum peab olema küllaldase suurusega ning sisustatud laudade ja seljatoega istmetega. Seega, kui töötaja töö laad on seotud pideva püsti seismisega, siis peab olema tagatud olmeruum, kus töötaja saab puhata ja kus on võimalik seljatoega istmel selga puhata.