15. oktoobril 2022 jõustus seadusemuudatus, millega parandatakse ehitustööliste võimalusi nõuda saamata jäänud töötasu. Töölepingu seadust täiendati regulatsiooniga, mis annab töötajale võimaluse nõuda saamata jäänud töötasu lisaks enda tööandjale ka tööandjalt alltöövõtu tellinud isikult. 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/67/EL artikli 12 lõiked 1, 2 ja 4 kohustavad liikmesriike kehtestama meetmeid, et võidelda pettuste ja kuritarvituste vastu alltöövõtu ahelas ehitusvaldkonnas. Direktiivist tulenevast põhimõttest lisati töölepingu seadusesse uus paragrahv 33¹, mis sätestab alltöövõtu tellinud isikule vastutuse teatud juhtudel tasuda ehitussektoris töötavale töötajale saamata jäänud töötasu. Sarnane põhimõte on juba kehtinud Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduses.

Milliseid töötajaid muudatused puudutavad?

Uus regulatsioon annab täiendava kaitse töötajatele, kes teevad alltöövõtuna hoonete ehitamise, remondi, hooldamise, ümberehitamise või lammutamisega seotud ehitustöid. Eelkõige on selle all mõeldud järgmisi ehitustöid: kaevetööd, pinnaeemaldustööd, tegelikud ehitustööd, valmiselementide koostamis- ja lammutustööd, ühendamis- või paigaldustööd, muutmis-, renoveerimis-, remondi-, lahtivõtmis-, lammutus-, hooldus-, värvimis- ja puhastustööd ning parandustööd. Tegemist on direktiivist tuleneva näitliku loeteluga ja võib hõlmata ka eelnevalt nimetamata ehitustöid.

Kes vastutab töötajale töötasu maksmise eest?

Eelkõige lasub töötasu maksmise kohustus töötaja tööandjal. Samas võib töölepingu seaduse § 33¹ alusel töötasu maksmise kohustus tekkida edaspidi ka alltöövõtu tellinud isikul, kui tööandja pole töötajale töötasu maksnud.

Alltöövõtu tellinud isik on füüsiline või juriidiline isik, kes tellib enda ehitustööga seotud kohustuste täitmiseks ehitustööd teiselt isikult. Alltöövõtu tellinud isik vastutab töölepingu seaduse § 33¹ mõttes tööandja käendajana ehk vastutab koos tööandjaga selle eest, et töötaja saaks oma tasu kätte. See tähendab, et juhul, kui tööandja pole maksnud kokkulepitud töötasu oma töötajale, siis peab seda maksma tööandjalt otseselt alltöövõtu tellinud isik, kui on täidetud muud paragrahvis toodud tingimused.

Alltöövõtuga on näiteks tegemist olukorras, kus A tellib endale maja ehituse ettevõttelt B. Ettevõte B tellib omakorda katusetöid ettevõttelt C. Sellisel juhul on A tellija, B ehitustööde tegemiseks kohustatud isik ehk alltöövõtu tellinud isik ja C alltöövõtja, kes hakkab tegema ehitustöid B-le. Kui ettevõte C ei maksa oma töötajatele töötasu, siis saavad C töötajad nõuda töötasu ettevõttelt B.

Vastutus ei laiene objekti tellijale (eelmise näite puhul A-le), sest tellijal ei lasu ehitustöö tegemise kohustust, vaid ta soovib tellida millegi valmimist. Seega ei ole tellija alltöövõtu tellinud isik töölepingu seaduse § 33¹ tähenduses ja tellijale töötajale töötasu maksmise kohustust tekkida ei saa.

Millal vastutab töötasu maksmise eest alltöövõtu tellinud isik?

Alltöövõtu tellinud isik vastutab töötasu maksmise eest, kui tööandja pole maksnud oma töötajatele tasu ja eelkõige, kui alltöövõtu tellinud isik ei ole suhtes tööandjaga käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega. Kui alltöövõtu tellinud isik on käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega oma äripartneri valikul, siis ei teki tal töötajale tasu maksmise kohustust isegi, kui tööandja ei maksa töötajale tasu.

Korraliku ettevõtja hoolsus võib väljenduda selles, et alltöövõttu telliv isik kontrollib tehingupoole tausta, näiteks suhtleb tehingupartneriga ja palub esitada tehingupoolel dokumendid majandusliku seisu kohta või maksuandmete tõendi, teeb ise päringu avalikes registrites (äriregister, Ametlikud Teadaanded, e-MTA jms), kontrollib maksehäirete puudumist, töötajate sotsiaalmaksu maksmist, partneri puhul ei esine maksudest kõrvalehoidmise kahtlusi, varjatuid tehinguid jms, mis loob usaldusväärsust selle kohta, et töötajale makstakse eeldatavasti töötasu. Täpsemalt on hoolsuskohustust kirjeldatud muudatuse seletuskirjas.

Kas töötaja saab nõuda kogu töötasu maksmist?

Oma tööandjalt saab töötaja nõuda kogu saamata jäänud töötasu. Alltöövõtu tellinud isiku vastutus on piiratud töötasu alammääraga iga maksmata jäänud kuu kohta.

See tähendab, et juhul kui töötaja tasuks on näiteks 2000 eurot kuus ja tööandja ei ole tasu maksnud nelja kuu eest, siis saab töötaja nõuda tööandjalt 2000 eurot x 4 kuud ehk kokku 8000 eurot. Kui tööandja ei maksa ja alltöövõtu tellinud isik ei ole käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega, siis saab töötaja nõuda samal ajal tasu ka alltöövõtu tellinud isikult. Alltöövõtu tellinud isiku käest saab töötaja nõuda iga kuu eest kehtivat töötasu alammäära. Näiteks 2021. aastal oleks töötaja nõue nelja kuu eest 654 eurot x 4 kuud ehk kokku 2616 eurot.

Kuidas saab töötaja nõuda saamata jäänud töötasu?

• Töötaja teeb ehitustöid ja talle ei ole makstud töötasu.
• Töötaja esitab töötasu nõude töövaidlusorganile (kohus või töövaidluskomisjon) tööandja vastu.
• Täitemenetlus on tööandja vastu olnud tulemusetu 4 kuud.
• Alles siis, kui on täidetud punkt nr 3, saab alustada töötasu sissenõudmist alltöövõtu tellinud isikult. Alltöövõtu tellinud isik vastutab vaid juhul, kui ta ei ole käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega, seda hindab töövaidlusorgan.

NB! Töötaja saab esitada töötasu nõude korraga nii tööandja kui alltöövõtu tellinud isiku vastu. Sellisel juhul tuvastab vaidlusorgan korraga nõude tööandja ja nõude olemasolu alltöövõtu tellinud isiku vastu (hoolsuskohustus), kuid töötaja peab arvestama, et enne hakatakse täitma nõuet tööandja vastu ja alles siis alltöövõtu tellinud isiku vastu. Nõude esitamisega alltöövõtu tellinud isiku vastu ei lõppe töötasu nõudmise protsess tööandja vastu.

Selgitusi jagas sotsiaalministeerium