Töölepingu seaduse § 23 lõige 1 sätestab, et tööandja ei tohi keelata töötajal töötada teise tööandja juures, välja arvatud, kui pooled on sõlminud konkurentsipiirangu kokkuleppe. Konkurentsipiirangu kokkuleppega võtab töötaja kohustuse mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. Seega võib konkurentsipiirang töölepingus piirata töötaja töötamist tööandja konkurendi juures nii töölepingu kui ka muu võlaõigusliku lepingu alusel (käsundusleping, töövõtuleping). Samuti on piiratud töötaja tegutsemine tööandjaga samal majandus- ja kutsetegevuse alal näiteks ettevõtjana.

Konkurentsipiirangu kokkuleppe võib sõlmida, kui see on vajalik, et kaitsta tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, eelkõige kui töösuhe võimaldab töötajal tutvuda tööandja klientidega või tootmis- ja ärisaladusega ning nende teadmiste kasutamine võib tööandjat oluliselt kahjustada (TLS § 23 lg 2). Seega võib konkurentskeeldu töölepingus rakendada ainult tööandja õigustatud huvide kaitseks. Konkurentsipiirang töölepingus võib olla õigustatud olukorras, kus töölepingus kokkulepitud saladuse hoidmise kohustus ei ole piisav tööandja majanduslike huvide kaitsmiseks.

Millistele tingimustele peab konkurentsipiirang töölepingus vastama?

Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku konkurentsipiirangu kohaldamises, peab tööandja teatama töötajale konkurentsipiirangu kokkuleppe sisu. Konkurentsipiirang peab olema ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud (TLS § 23 lg 3). Konkurentsipiirang töölepingus peab seega olema geograafiliselt piiritletud. Samuti peab olema selge konkurentsikeelu kehtivuse aeg. Lisaks peab olema määratletud, mis tegevusalal on töötamine keelatud, kes on konkurendid jms. Konkurentsikeeld peab olema töötajale arusaadav. Kui kokkulepe nendele tingimustele ei vasta, siis on see tühine (TLS § 23 lg 4).