Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muudatustega luuakse ajutise töötamise ehk teisisõnu tööampsude tegemise võimalus registreeritud töötuse ajal, lisaks suurendatakse töötutoetust ning töötuskindlustushüvitist.
Tööampse võib hakata tegema alates 01.09.2020. Kui seni kehtiva õiguse järgi lõpetatakse töötushüvitiste maksmine ning töötuna arvelolek kohe, kui inimene tööle läheb, siis nüüd luuakse võimalus ajutiselt töötada ja sissetulekut suurendada. Ajutist töötamist võimaldatakse eelkõige seetõttu, et töötutel oli seni ebapiisav sotsiaalne kaitse – näiteks elas 2018. aastal 52,5% töötutest suhtelises vaesuses ning 16,7% absoluutses vaesuses.
Ajutine töötamine
Edaspidi võimaldatakse ajutist töötamist ehk nn tööampsude tegemist töötuna arvelolijatele selliselt, et nad võivad töötada töölepingu või töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või olla ka avalikus teenistuses, kuid seda vaid juhul, kui lepingu ühekordne kestus ei ületa kaheksat päeva. (TTTS; RT I, 08.07.2020, 11, § 42, lg 1) Töötuna arveloleku ajal võib inimene ajutiselt töötada kuni kaheksa päeva ühes kalendrikuus, kuid kõige rohkem 12 kuul 24-kuulise ajavahemiku jooksul, kusjuures 24-kuulise ajavahemikuna arvestatakse igale ajutisele töötamisele eelnevat 24 kalendrikuud. (TTTS; RT I, 08.07.2020, 11, § 42, lg 2)
Sisuliselt tähendab see keerukas sõnastus seda, et ajutiselt tohib töötada aasta jooksul eelnevat kahte aastat silmas pidades. Näiteks kui töötu teeb tööampse septembrist 2020 kuni septembrini 2021, siis järgmised tööampsud võib ta teha alles septembris 2023.
Ajutisel töötamisel saab inimene jääda töötuna arvele ja ta võib samal ajal saada töötule mõeldud hüvitisi ning töötasu. Küll on oluline tähele panna, et töötuskindlustushüvitise ning töötutoetuse maksmise periood ajutise töötamise võrra ei pikene. Kui inimesele on määratud töötuskindlustushüvitis 180 kalendripäevaks, siis vaatamata tööampsude tegemisele makstakse hüvitist ikka kuni 180 kalendripäeva.
Teine oluline asi, millele tähelepanu pöörata, on töötatud päevade arv. Tööturuteenuste ja -toetuste seadus sätestab selgelt, et töötamise ülempiir on kaheksa kalendripäeva kuus. See tähendab, et arvestust peetakse päevade, mitte tundide lõikes. Ei ole oluline, kas inimene teeb selle kaheksapäevase vahemiku jooksul tööd kaheksa tundi päevas või ühe tunni päevas. See on oluline tähelepanek kõigile neile tööandjatele, kes tööampsude abil otsivad näiteks puhkusteperioodiks asendajaid ja tahaksid töökoormuse jaotada näiteks kümnele tööpäevale, kuid peavad arvestama, et selline jaotus ei ole siiski võimalik. Inimene võib tööampse teha ka ühepäevaste lepingute kaupa, sest tööturuteenuste ja -toetuste seadus ei reguleeri, mitu lepingut inimene ühes kalendrikuus sõlmida võib.
Ajutise töötamise eest makstav tasu ühes kalendrikuus on samuti piiratud – see ei tohi ületada 40% käesoleva kalendriaasta kuu töötasu alammäärast. (TTTS; RT I, 08.07.2020, 11, § 42, lg 3) Ehk siis juhul, kui inimene teeb kalendrikuus kaheksa päeva tööampse, ei tohi ta saada selles kalendrikuus rohkem töötasu kui 233,60 eurot. Alampiir on sätestatud eelkõige selleks, et inimesed liiguksid püsivatele töökohtadele ja säilitaksid motivatsiooni uue töö leidmiseks. Vastasel juhul oleks kasulikum jääda töötuna arvele.
Edaspidi suurem töötuskindlustushüvitis
Sama eelnõuga suurendati ka töötuskindlustushüvitise suurust. Ühe kalendripäeva eest on alates 01.08.2020 esimesed 100 päeva töötuskindlustushüvitise suurus 60% töötaja keskmisest töötasust ning 101. päevast kuni töötuskindlustushüvitise maksmise perioodi lõpuni 40% töötaja keskmisest töötasust. Töötuskindlustushüvitise miinimumsuuruse arvutamise põhimõtted ei muutunud, kuid suurem hüvitis töötuks olemise alguses tagab inimestele suurema asendussissetuleku abil sujuvama ja kergema ülemineku töötu staatusesse. (TKindlS § 9 lg 4 p 1, p 2) Lisaks suurendatakse töötutoetust – senise 35% asemel hakkab töötutoetus alates 1. jaanuarist 2021 olema 50% töötasu alammäärast. (TTTS; RT I, 08.07.2020, 12 – § 31 lg 1)
