Puhkus koos mõne toreda reisiga on alati kauaoodatud sündmus, mis teeb meele heaks ja aitab välja astuda igapäevasest rutiinist. Puhkuselt tagasi töölainetesse sukeldumine võib aga tuju langetada ja mõjuda negatiivselt igapäevasele toimetulekule.
2016. aastal ajakirjas Translational Psychiatry avaldatud uuringus leiti, et puhkusel on tugev ja kohene mõju kogu meie kehale ja immuunsüsteemi turgutamisele1. Puhkusele minek rahustab meeli ja tekitab heaolutunnet, kuid uuringu Project Time Off järgi arvas 26% ameeriklastest, et lõõgastumiseks aja võtmine jätab mulje, nagu ei pühenduks nad piisavalt tööle. 23% neist kartsid puhkusele minna, sest pelgavad tunduda asendatavad2.
Mis on puhkusejärgne stress?
Puhkusejärgset stressi seni eriti uuritud ei ole. Maailmas kasutatakse erinevaid väljendeid – puhkusjärgne stress/depressioon/ärevus/kurbus. “Üldiselt võib öelda, et sedalaadi stressiseisund tekib siis, kui puhkusejärgselt naastakse oma rutiinsesse ellu, kus ootamas töö ja muud kohustused. Tegemist on üsna tavapärase stressiseisundiga, mis mingitel ajahetkedel võib tekkida igaühel, kui ühtäkki on vaja rohkem pingutada ja oma mugavustsoonist välja tulla. Ametlikult puhkusejärgset stressi kui terviseseisundit ei eksisteeri, vaid seda saab tinglikult seostada teatud perioodil tekkiva tavastressiga,” selgitas Qvalitase tervisedenduse spetsialist Kristel Ojala.
Stress omakorda on närvipinge, mille pikemaajaline kogemine mõjub muserdavalt vaimule ja tekitab ka kehalisi vaevusi. Stressi sümptomid võivad olla väsimus, peavalu, kurbus, unehäired, keskendumisraskused, ülesöömine, alkoholi ja uimastite tarvitamine, probleemid suhtlemisel jne.
“Puhkusejärgne stress on aga pigem inimese meeleseisund, mis peaks üle minema, kui kohanetakse taas tavarutiiniga. Peale seda saame rääkida pigem üldisest tööstressist ja läbipõlemise ennetamisest ning vaimse tervisega tegelemisest,” sõnas Ojala.
“Oma näitel tean, et peale kahte nädalat puhkust, mil keegi ei asenda ja kogu töö seisab, mõjutab tööle naasmine oluliselt stressitaset. Olen sellistes situatsioonides alati mõelnud, et puhkus on tegelikult nagu illusioon, sest ametipostile naastes teen topelt tööd kuhjunud tegemiste ja tekkinud probleemide koheseks lahendamiseks. Postkasti avades ja sealt 300 lugemata kirja eest leides võib reaalselt tunda, kuidas vererõhk tõuseb ja tahaks põgeneda,” jagas Ojala kogemust. Klassikaliselt asendavad töötajad seda stressi muude tegevustega, näiteks vesteldakse kolleegidega, tehakse kohe hommikul kohvipause ja nö lükatakse reaalsust edasi.
“Tavatöörutiin loksub paika üldjuhul 1-2 nädalaga, kui inimene on taas ree peale saanud,” julgustas spetsialist.
Mõnus puhkus tõstab tööstressi taset
Üks uuring näitas, et juba lühike, mõnepäevane puhkus mõjub inimesele positiivselt ja samas võimaldab tal stressivabamalt taas tööellu astuda3. Uurijad järeldasid, et väikesed rutiinist välja viivad puhkused muudavad töötajad efektiivsemateks ja hoiavad nende tervist.
Mida pikem ja rahuldustpakkuvam on puhkus, seda suurema tõenäosusega on inimesel tööle naastes aga kõrgem stressitase ja tööga kohanemine võtab kauem aega. Võib oletada, et stressitase on puhkusejärgselt tavapärasest rutiinsest elurütmist oluliselt kõrgem neil, kelle töö on pingelisem, vastutusrikkam ja intensiivsema tempoga.
Tervisedenduse spetsialisti sõnul võib ka oletada, et nt peale põgenemist Eesti külmast kliimast päikese alla tekitab tagasitulek rohkem rahulolematust ja mõjutab seega ka inimese stressitaset.
Puhkusejärgse stressi vältimine
Algust tasub teha juba enne puhkusele minekut ja lõpetada pooleliolevad tegemised ning vajadusel delegeerida kõik asjaajamised kolleegidele. Nii ei pea puhkuse ajal muretsema ootele jäänud tööde pärast ja tagasi tulles ei oota ka midagi pakilist, millega peaks kohe alustama.
Peale reisi tasub planeerida endale puhveraeg, et taas koduse rutiiniga harjuda. Muu hulgas jaksad lahti pakkida kohvrid, koristada kodu ja tegeleda muude väikeste, kuid oluliste pisiasjadega.
Esimesed puhkusejärgsed päevad olgu pigem rahulikud ja minimaalse koormusega. Küll trenni jõuab tormata ka mõnel järgmisel hommikul ja kohtumisi planeerida tulevastesse päevadesse.
Nädalavahetus või argiõhtud tasub teha põnevateks, planeerides neisse toredaid tegevusi, olgu selleks restoranikülastus, väljasõit mere äärde või muud mõnusat. Nii on, mida oodata!
“Iga inimene peab end tundma õppima ja leidma parimad viisid stressi ärahoidmiseks ja maandamiseks. Tööandja saab omaltpoolt luua toetava töökeskkonna ning arvestada, et produktiivsuse hoidmiseks ja jätkusuutlikuks tööeluks on vaja töötajat säästa. Tööandja võiks pakkuda võimalusi keha ja meele arendamiseks, näiteks sporditoetuseid, psühholoogi abi ning kujundada tervisttoetav keskkond,” lõpetas Ojala.
Meelespea
- Enne puhkust lõpeta pooleliolevad asjad ja vajadusel delegeeri tegemised kolleegile.
- Jäta puhkuse lõppu veidi aega koduse rutiiniga harjumiseks.
- Esimesed tööpäevad olgu pigem rahulikud.
- Meenuta õnnestunud puhkust. Selleks sobivad reisil peetud päevik, blogi või fotopostitused, aga ka raamat, mis räägib kohast, kus reisisid või mõni suveniir.
- Võta koju ja tööellu naasmist avatud meelega, sest väike eemalolek aitab asju uue pilguga vaadata.
Kokkuvõttes võib öelda, et puhkus on iga inimese õigus ja vajadus ning selle maksimaalseks kasutamiseks tuleb leida enda jaoks sobivad lahendused, et vaim oleks virge ka peale tööle asumist.
Kasutatud allikad
1 E S Epel, E Puterman, J Lin, E H Blackburn, P Y Lum, N D Beckmann, J Zhu, E Lee, A Gilbert, R A Rissman, R E Tanzi & E E Schadt. (2016). “Meditation and vacation effects have an impact on disease-associated molecular phenotypes“. Translational Psychiatry volume 6, page e880 (2016)
2 The State of American Vacation 2017. Project Time Off: https://projecttimeoff.com/reports/the-state-of-american-vacation-2017/
3 Blank, Cornelia et al. “Short Vacation Improves Stress-Level and Well-Being in German-Speaking Middle-Managers—A Randomized Controlled Trial.” International Journal of Environmental Research and Public Health 15.1 (2018): 130. PMC. Web. 15 Aug. 2018
