Küsimus: tööandja soovib ettevõttes kehtestada kaheks nädalaks eriolukorra, mille raames  ei lubata tööle neid töötajaid, kes äsja reisilt tulid. Tulenevalt töö iseloomust saavad osad töötajad teha ka kaugtööd, kuid mitte kõik. Tööandja on töötajatele eriolukorrast teada andnud, kuid kõik töötajad ei mõista olukorra tõsidust. Tegemist on eriolukorraga, siis tööandja ei maksta töötasu, kui tööd ei tehta. Mida peaks tööandja tegema?

Vastab tööinspektsiooni ennetusosakonna juhataja Kaire Saarep:

Ka nakkushaiguste perioodil soovitame töökorraldust planeerides lähtuda tervest mõistusest, rääkida töötajatega läbi ning leida parimad võimalused. Töölepingu seadus ei reguleeri ettevõttes eriolukorra kehtestamist. Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida tasustamata puhkuses, kuid rõhutame, et tegemist on kokkuleppega. See tähendab, et tööandja ei saa ühepoolselt tasustamata puhkust kehtestada ega töötasu vähendada. Kui tööandja tööd ei anna, kuid töötaja on nõus tööd tegema, siis on tegemist töölepingu seaduse § 35 olukorraga, mille kohaselt tuleb töötajale selle aja eest maksta keskmist töötasu.

Tööandjal tuleb tööd korraldades alati silmas pidada, et töötaja ja tööandja vahel on kehtiv tööleping, mille kohaselt on tööandja kõige olulisem kohustus kindlustada töötaja tööga ja töötaja kohustus on tööd teha. Heades töösuhetes on kõige mõistlikum leida mõlemat osapoolt rahuldav kompromiss, näiteks põhipuhkuse, lisapuhkuse, palgata puhkuse kasutamine, kaugtöö tegemine, tähtajaline osaline tööaeg vms. Kõik kokkulepped eeldavad mõlema poole tahet.

Soovitame jälgida informatsiooni terviseameti leheküljel. Töökeskkonnas tuleks järgida hügieeninõudeid nagu korrapärane kätepesu, desinfitseerimine, ruumide õhutamine ning köhides ja aevastades suu ja nina katmine, et hoida enda ja kolleegide tervist.