Küsimus: tööandja teatas, et soovib töötajad ühepoolselt töö puudumisel üheks kuuks puhkusele saata. Töötaja aga soovib puhata septembris, mis on kirjas ka puhkuste ajakavas. Märtsis ja aprillis maksti töötajatele ka töötukassa töötasu hüvitist. Kas tööandja saab ühepoolselt töötajaid puhkusele saata, kui tööd anda pole? Kuidas mõjutab see puhkusetasu suurust?

Vastab Tööinspektsiooni nõustamisjurist Sandra Kuus:

Tööandja saab puhkuste ajakava koostada ehk ise töötajate puhkusi määrata esimese kvartali jooksul (töölepingu seaduse § 69 lg 2). Puhkuste määramisel tuleb siiski arvestada eelisõigusega töötajate soovidega, näiteks väikelaste vanematega (TLS § 69 lg 7). Kui tööandja ei ole töötajatele puhkuste ajakava 31. märtsiks teatavaks teinud, siis peale seda saab töötaja ise oma puhkuse aega määrata, teatades sellest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avaldusega 14 kalendripäeva ette (TLS § 69 lg 3).

Järelikult praegu tööandja enam ühepoolselt puhkuste ajakava koostada ei saa. Kui töötaja on ka juba avaldusega oma puhkusesoovi tööandjale esitanud, siis seda muuta või tagasi võtta saab ainult poolte kokkuleppel. Samuti saab kinnitatud puhkuste ajakava muuta ainult poolte kokkuleppel. Kui töötaja ei ole nõus oma puhkuseavaldust tagasi võtma, siis peab tööandja talle praegu tööd tagama või maksma keskmist töötasu töö mitteandmise tõttu (TLS § 35).

Puhkusetasu arvestatakse puhkusele eelneva kuue kuu töötasude põhjal. Töötukassa töötasu hüvitist käsitletakse tööandja makstud töötasuna, mille töötukassa maksab töötajale tööandja nimel ja töötukassa arvel. Järelikult tööandja võtab puhkusetasu arvutamisel arvesse ka töötukassa makstud töötasu hüvitise. Kui töötasu hüvitise taotlemise aluseks oli töötasu vähendamine töölepingu seaduse § 37 alusel, siis töötaja puhkusetasu ka väheneb.