Mitmete ametite puhul võib osutuda otstarbekaks ning lausa vajalikuks see, et töötaja oleks tööandjale teatud juhtudel kättesaadav tööülesannete täitmiseks väljaspool tavapärast tööaega. Sellist olukorda nimetatakse valveajaks, mis tähendab, et töötaja ei ole kohustatud tööülesandeid täitma ega tööl viibima, ent peab kokku lepitud tingimustel olema tööandja korraldusel valmis igal hetkel valveaja jooksul asuma tööülesandeid täitma.

Valveajal ei saa töötaja keskenduda täiel määral puhkamisele ja peab olema valmis asuma koheselt tööülesandeid täitma, samas ei ole tegemist ka tavapärase tööajaga – eeltoodu tõttu on seaduses valveaja töölepingus rakendamise puhuks ette nähtud erireeglid, mida peavad valveaja rakendamise soovi korral arvesse võtma nii töötaja kui tööandja.

Ühe olulisema punktina tuleb kindlasti arvesse võtta, et valveaja rakendamiseks peavad töötaja ja tööandja olema selles eraldi kokku leppinud. See tähendab, et kui töölepingus ei ole pooled valveaja kohaldamises kokku leppinud, siis ei saa tööandja ühepoolselt otsustada, et töötaja peab olema tööülesannete täitmiseks kättesaadav väljaspool tööaega. Valveaja rakendamise kokkulepe eeldab mõlema poole nõusolekut, mistõttu tavapäraselt sisaldub valveaja kokkulepe juba töölepingus endas ent keelatud ei ole ka valveajas kokku leppimine töölepingu kestel. Mistahes vaidluste vältimiseks on soovitatav kõik valveaega puudutavad kokkulepped alati sõlmida kirjalikult. Kui valveaja rakendamises kokku lepitud ei ole, ei ole töötaja kohustatud väljaspool oma tööaega tööülesandeid täitma asuma.