Alljärgnevalt käsitletakse välisriigist Soome saabuva renditöötaja maksustamist ning renditöötaja, välisriigi renditöötaja ja Soomes asuva töö tellija tegevusjuhendit.

Selles juhendis käsitletakse välisriigist Soome tööle tuleva renditöötaja maksustamist ning tegevusjuhiseid renditöötajale, välisriigi renditööandjale ja Soomes resideeruvale töö tellijale. Juhendit on muudetud 01.01.2018 jõustunud maksulepingumuudatustega.

1. Üldine informatsioon

Välisriigist Soome tulev renditöötaja maksab Soomes tehtud töö eest saadud tulust maksu üldjuhul Soome. Renditöötaja maksustamist Soomes mõjutavad muuhulgas Soomes elamise kestus ning renditöötaja elukohariigi ja Soome vahel sõlmitud maksuleping. Maksulepingud sisaldavaid erinevaid renditöötajate maksustamise tingimusi.

Üldjuhul maksustab ka elukohariik seal elava isiku ülemaailmsed tulud oma seadusandluse kohaselt. Soomes töötamise eest saadud tulusid võidakse seega üldiselt maksustada ka töötaja elukohariigis. Võimalik topeltmaksustamine kõrvaldatakse elukohariigis maksulepingu või elukohariigi seadusandluse kohaselt.

2. Renditöö eest saadud sissetuleku maksustamine Soomes

2.1. Maksukohustus ja Soomest saadud sissetulek

Soome tulumaksustamises on kaks erinevat maksukohustuse liiki: üldine ja piiratud maksukohustus. Tulumaksuseaduse (1992/1535, TVL) § 11 lõike 1 kohaselt on üldise maksukohustusega Soomes elavad isikud ja välisriigis elavad isikud, kes elavad Soomes üle kuue kuu. Piiratud maksukohustusega on välisriigis elavad isikud ja isikud, kes elavad Soomes kuni kuus kuud. Üldist ja piiratud maksukohustust käsitletakse täpsemalt Maksuameti juhendis “Yleinen ja rajoitettu verovelvollisuus“.

Üldiselt maksavad maksukohustuslased Soome maksu nii Soomest kui ka välisriigist saadud tulult. Piiratult maksukohustuslased maksavad Soome maksu vaid Soomest saadud tulult (TVL § 9 lg 1).

Tulumaksuseaduse § 10 punkti 4 c) kohaselt on Soomest saadud tulu muuhulgas palgatulu, mis on saadud välisriigi tööandjalt Soomes tehtud töö eest, kui renditööandja on rentinud töötaja Soomes olevale töö tellijale.

2.2. Maksulepingute mõju

Välisriigis elava renditöötaja, kellel on välisriigi tööandja, Soomes tehtud töö eest saadud palgatulu võidakse maksustada Soomes, kui Soome ja töötaja elukohariigi vahel sõlmitud maksuleping ei takista Soomel maksustamast renditöötaja palka. Maksulepinguga riikidest saabuvate isikute palk maksustatakse Soomes, kui töötaja elab seal olenevalt maksulepingust kas järjestikuse 12 kuu või kalendriaasta jooksul rohkem kui 183 päeva.

Muu hulgas lubavad järgmised maksulepingud siiski renditööst saadud palga maksustamist töötamisriigis olenemata elamisajast kohe esimesest tööpäevast alates:

aastast 2007: Island, Norra, Rootsi, Taani, Läti, Leedu ja Eesti;
aastast 2009: Moldova, Gruusia, Valgevene ja Mani saar;
aastast 2010: Guernsey, Bermuda ja Jersey;
aastast 2011: Poola, Kasahstan, Kaimanisaared;
aastast 2013: Türgi;
aastast 2014: Küpros ja Tadžikistan;aastast 2018: Saksamaa ja Türkmenistan.

Soomes tehtud töö eest saadud palgatulu võidakse Soome ja Bulgaaria vahelise maksulepingu kohaselt maksustada Soomes olenemata elamisajast kohe esimesest tööpäevast alates, kui Bulgaarias elav isik töötab Soomes muu kui Bulgaaria tööandja tööandja teenistuses (Soome Vabariigi ja Bulgaaria Rahvavabariigi vaheline leping tulumaksu puudutava topeltmaksustamise vältimiseks, 7. artikkel (11/1986)). See Bulgaaria maksulepingu punkt puudutab nii renditöötajaid kui ka muid töötajaid.

Lisaks maksustatakse renditöö eest saadud palgatulu Soomes ka juhul, kui töötaja saabub riigist, millega Soomel maksulepingut ei ole. Sel juhul loetakse palk Soomes maksustatavaks sissetulekuks kohe alates esimesest tööpäevast, sõltumata Soomes viibimise ajast.

3. Isikukoodi taotlemine ja ehitusala maksunumber

3.1. Isikukood maksuametist

Isik saab Soome isikukoodi, kui ta registreeritakse rahvastikuregistrisse, mida haldavad Rahvastikuregistri Keskus ja magistraadid. Välisriigi kodanik võib saada taotluse alusel Soome isikukoodi, käies isiklikult magistraadis. Soome tööle saabuv töötaja võib saada Soome isikukoodi ka maksuametist.

Kui isik saab isikukoodi Maksuameti kaudu, registreeritakse tema kohta rahvastikuregistrisse muuhulgas järgmised andmed: täielik nimi, sünniaeg, sugu, aadress Soomes, kodakondsus, emakeel ja amet.

Kui töötaja jääb Soome kauemaks kui aastaks, selgitab magistraat välja alalise elukoha saamise tingimused ja otsustab, kas tema kohta märgitakse rahvastikuregistrisse ka alaline elukoht. (www.maistraatti.fi).

Isikukoodi taotlemisel peab olema kaasas:

• EL/EMP riigi kodanik: kehtiv pass või ametlik isikutunnistus, mille fotolt saab tema probleemideta tuvastada, ja Immigratsiooniameti antud tõend elamisõiguse registreerimise kohta (kui riiki sisenemisest on möödunud 3 kuud);
• muu kui EL/EMP riigi kodanik: kehtiv pass ja kehtiv elamisluba või viisa, kui see on nõutav.

Lisaks peab olema kaasas tööleping või tööandja antud kirjalik töösuhte peamiste tingimuste kirjeldus Soomes tehtava töö kohta. Lisateave: “Suomeen töihin tulevalle suomalainen henkilötunnus“.

Lisateavet töötamisõiguse ja elamislubade kohta saab Soome migratsiooniameti kodulehelt aadressil www.migri.fi.

3.2. Ehitussektori maksunumber ja maksunumbrite register

Ehitusobjektil töötaval isikul peab olema objektil viibides nähtaval kohal pildiga nimesilt. Kõikidel ehitusobjektidel töötavatel isikutel peab pildiga nimesildil olema ka maksunumbrite registrisse märgitud maksunumber. Maksunumbri saamise eelduseks on Soome isikukood.

Maksuamet kannab maksunumbrite registrisse individuaalse maksunumbri ja muud isiku kohta registreeritavad andmed. Ehitussektori töötajate registrisse kandmist tuleb taotleda eraldi. Avalduse võib esitada isik ise, tema tööandja või ehitusobjekti peatöövõtja. Maksuamet võib kanda isiku registrisse ka omal algatusel.

Lisateavet maksunumbri kohta leiad SIIT.

4. Tööjõurent

Tööjõurentimise all mõistetakse lepingul põhinevat süsteemi, mille puhul tööjõudu rentiv ettevõte (rendileandja) annab teatud hüvitise eest oma töötajad teise ettevõtte ehk käsitusettevõtte (edaspidi töö tellija) käsutusse. Rendileandja ja Soome töö tellija vahel tekib sel juhul võlaõiguslik lepinguline suhe. See puudutab ka olukorda, kus töö tellija ja rendileandja on füüsilised isikud.

Õigus töötaja tööd juhtida ja järelevalvet teha on üldreeglina tööandjal. Kui tööandja annab palgasaaja viimase nõusolekul teise tööandja käsutusse renditöötajana, läheb töö tellijale üle õigus töö tegemist juhtida ja töö üle järelevalvet teha. Töö tellijale lähevad üle ka need tööandja kohustused, mis on seotud töö tegemise ja korraldamisega.

• Tööjõu rentimisel maksab rendileandja töötajale palga ja peab kinni tulumaksu. Töö tellija makstud hüvitis rendileandjale on omakorda tööhüvitis. Järgmised asjaolud toetavad seda, et töötajat võidakse käsitleda tulumaksustamisel ja tulumaksu ennetaval kinnipidamisel renditud töötajana: Töö juhtimine ja järelevalveõigus on töö tellijal.
• Töö tehakse töökohas, mis kuulub töö tellija otsustusõiguse alla ning mille eest ta vastutab. See tähendab, et rendileandja ise kõnealuses töökohas ei tegutse, vaid ainult annab oma töötajad töö tellija käsutusse.
• Töövahendid ja tarvikud annab töötaja käsutusse peamiselt töö tellija.
• Rendileandja ei otsusta ühepoolselt töötajate arvu ja töötajate sobivuse üle.
• Töö lõpptulemuse eest vastutab töö tellija.
• Rendileandja maksab töötajatele vähemalt kollektiivlepingus kokkulepitud palka.

Artiklis käsitletud renditööks võib olla üksnes kõiki eespool nimetatud tingimusi täielikult täitev töötamine. Kui tööjõu rentimine ei täida neid tingimusi, peetakse töö tellija tehtud makset töö teinud isiku palgaks. Sel juhul on töö tellijal töötajale makstud palgast tavapärased tulumaksu ennetava kinnipidamise ja tööandja ravikindlustuse maksmise kohustused.

Näide 1. Eesti ja Soome ettevõte vahel on sõlmitud leping töötajate saatmiseks Soome ettevõtte ehitusobjektile. Töötaja palga maksab Eesti tööandja. Tööd juhib ja tegevuse üle otsustab Soome ettevõte. Sellisel juhul on tegemist tööjõu renitmisega. Renditööjõudu puudutavate õigusaktide rakendusala ei ole piiratud vastavalt välisriigi ettevõtte tegevusalaga, vaid otsus tehakse üldise kaalumise põhjal, eriti võttes arvesse eespool nimetatud asjaolusid.

Kui ettevõte rendib üksnes seda omava isiku tööpanust, peab ettevõte maksma ka sel juhul omanikule vähemalt kollektiivlepingu kohast palka. Ettevõte peab maksma oma omanikule vähemalt kollektiivlepingu kohast palka ka siis, kui tema tööpanust renditakse ettevõtte teiste töötajate kõrval.

Ka ärinime all ettevõtlusega tegelev füüsilisest isikust ettevõtja võib tegutseda rendileandjana ja rentida oma töösuhtes olevate töötajate tööpanust töö tellijale. Kas sel juhul tuleb töötajatel maksta vähemalt kollektiivlepingu kohast palka. Seevastu ei või füüsilisest isikust ettevõtja rentida oma tööpanust, sest tal ei ole endaga töösuhet ja ta ei maksa endale palka. Seega ei täida füüsilisest isikust ettevõtja eespool esitatud renditöötaja tingimusi.

Tegevdirektoril või juhatuse liikmel ei ole oma esindatava ettevõttega töösuhet ja ka nende suhtes ei kohaldata töölepingu seadust. Seega ei saa neid ülesandeid renditöötajana täita. Tegevdirektori ja juhatuse liikme ülesande eest makstud hüvitis on alati tervikuna tegevdirektoriks või juhatuse liikmeks nimetatud isiku palk, olenemata sellest, kellele kasutajaettevõte selle maksab.

Tööjõu rentimine hõlmab lisaks tavapärasele renditud tööjõule ka näiteks olukordi, kus töötajal ei ole töösuhet otse selle tööjõudu rentiva ettevõttega, mis on sõlminud lepingu Soome tellijaga, vaid nimetatud rendileandja on rentinud töötaja teiselt ettevõttelt. Nendes olukordades peetakse deklareerimiskohustusega tööandjaks renditöötajale palka maksvat tööandjat, kellega töötajatel on töösuhe, ning deklareerimiskohustusega töö tellijaks Soome tellijat, kelle käsutusse töötajad antakse.

Näide 2. Saksamaa ettevõte rendib ühe Ungaris elava töötaja ja kaks Lätis elavat töötajat Taanis tegutsevale ettevõttele, mis omakorda rendib kõnealused töötajad edasi Soomes tegutsevale töö tellijale seal vajaliku töö teostamiseks. Töötajatel on töösuhe Saksamaal asuva ettevõttega. Sellisel juhul loetakse Saksamaa ettevõtet töötajate välisriigi tööandjaks, kellel on juhendis allpool nimetatud deklareerimiskohustused. Lätis elavad töötajad on renditöö eest saadava palgatulu osas Soomes maksukohustuslased kohe alates esimesest tööpäevast. Tulenevalt maksulepingust on Soomel maksustamisõigus Ungaris elava töötaja palgatulu suhtes peamiselt ainult juhul, kui töötaja viibib Soomes üle 183 päeva maksulepingus ettenähtud perioodil (Ungari lepingus kalendriaasta jooksul).

Näide 3. Eesti ettevõte rendib oma töötajaid Soome ettevõttele A Oy, mis rendib töötajad edasi teisele Soome ettevõttele B Oy. Töö tellija deklaratsiooni on sellisel juhul kohustatud esitama Soome ettevõte B Oy, kelle käsutusse töötajad jäävad.

4.1. Tööjõu rentimise ja alltöövõttude erinevused

Alltöövõtu puhul on tööde juhtimis- ja järelevalvekohustus alltöövõtja vastutusel. Tööjõu rentimisel vastutab tööde juhtimise eest töö tellija ehk renditööjõudu kasutav ettevõte.

Alltöövõtu puhul annab oma töötajatele vajalikud töövahendid ja seadmed alltöövõtja ise. Tööjõu rentimise puhul annab töö tellija töötajatele töövahendid. Alltöövõtu puhul vastutab tööde lõpptulemuse eest alltöövõtja. Tööjõu rentimise korral vastutab töö lõpptulemuse eest töö tellija.

Näide 4. Leedu ja Soome ettevõtted on sõlminud töövõtulepingu Soome ehitusobjektil tehtavate tööde kohta. Töötaja töötasu maksab Leedu tööandja. Leedu ettevõte vastutab oma töötajate töö juhtimise ja järelevalve eest tööobjektil ning töö lõpptulemuse eest. Leedu ettevõte otsustab ise, kui mitut töötajat ta töö valmissaamise jaoks vajab. Sellisel juhul on tegemist alltöövõtu, mitte tööjõu rentimisega.

4.2. Tööjõu rentimise ja tööjõu vahendamise erinevused

Tööjõu vahendamine erineb tööjõu rentimisest. Tööjõu vahendamine tähendab seda, et tööjõu vahendaja ühendab omavahel töötajad ja tööandjad, et need saaksid sõlmida omavahel töölepingu.

Kui välisriigi tööjõudu pakkuv ettevõte tegutseb üksnes vahendajana ega ole töötajate tegelik tööandja, ei ole tegemist tööjõu rentimisega.  Soome ettevõttest saab selliste töötajate tööandja, kui nad asuvad tööle Soome ettevõtte teenistuses. Kõik tööandja kohustused lasuvad sellisel juhul Soome ettevõttel.

Näide 5. Leedu ettevõte vahendab töötajaid tööle Soome koristusfirmasse. Töö toimub Soome ettevõtte juhtimise ja järelevalve all ning tema vahendite abil. Lisaks maksab ka töötajate palga Soome koristusfirma. Sellisel juhul on töötajate tööandja Soome koristusfirma.

4.3. Töötamine Soome vee- või õhusõidukil

5. Tegevusjuhend välisriigi renditöötajale

5.1. Piiratud maksukohustusega renditöötaja

5.1.1. Piiratud maksukohustusega renditöötaja eriline maksukord

Piiratud maksukohustusega isikut maksustatakse piiratult maksukohustuslase tulumaksuseaduse ehk niinimetatud tulumaksuallikaseaduse alusel (627/1978, Tuluallikamaksuseadus, LähdeVL). Töötasu maksja arvestab tuluallikamaksu töötasu maksmisel maha. Tuluallikamaks on lõplik maks ja selle suurus on 35% (LähdeVL-i § 7 lõige 1 punkt 1).

Piiratud maksukohustusega renditöötaja maksustamine tehakse siiski erilise maksukorra kohaselt. Piiratud maksukohustusega renditöötaja maksustamine tehakse samas korras, samal viisil ja graafiku alusel, mil üldise maksukohustusega isikutel. Kuna tegu ei ole Soome tuluallikamaksuseaduse § 13 sätestatud maksustamiskorra seadusele (1558/1995, Soome maksustamiskorra seadus, VML) vastava maksustamisega, maksustatakse tulu kindlaksmääratud tuluallikamaksumääraga, mis on 35%. Tulult võib tööperioodi kohta teha tuluallikamaksu mahaarvestuse, mis on 510 eurot kuus või 17 eurot päevas. Muid mahaarvestusi ei tehta.

Piiratud maksukohustuslane võib siiski nõuda, et tema sissetulekuid (välja arvatud dividendid) maksustatakse progressiivselt kui ta elab Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või riigis või piirkonnas, kus kohaldatakse maksustamist puudutava ametialase abistamise ja andmete vahetamise lepingut, või tal on teadustööde direktiivis sätestatud elamisluba. (Soome tuluallikamaksuseaduse § 13 lõige 1 punkt 6).

5.1.2. Ettemaksuna kinnipeetavate maksude taotlemine

Piiratud maksukohustuslase tulumaksuseaduse § 10 lõikes 4c sätestatud töötasu osa pealt tasutakse ettemaks, kui töötasu maksja ei ole kohustatud arvestama töötasust maha tuluallikamaksu ja rahvusvaheline leping ei takista maksu tasumist töötasust. Töötaja peab taotlema ettemaksuna kinnipeetava maksu määramist Soomes enne töötamise alustamisele järgneva kuu lõppu (Soome tuluallikamaksuseaduse § 16a).

Kui ettemaksuna kinnipeetava maksu määramist ei ole tähtajaks taotletud, võidakse talle määrata maksimaalselt 2000 euro suurune lisamaks, mis tasutakse riigile. Lisamaksu suuruse määramisel võetakse arvesse teo laiduväärsust, korduvust ja muid vastavaid asjaolusid.

Ettemaksuna kinnipeetava maksu määramiseks peab töötaja võtma ühendust maksuametiga kohe Soomes töö alustamisel, aga siiski hiljemalt töötamise alustamisele järgneva kuu lõpuks.

Näide 6. Kui töö algab 07.03.2017, peab töötaja taotlema ettemaksuna kinnipeetavate maksude määramist hiljemalt 30.04.2017.

Ettemaksuna kinnipeetavate maksude määramisel arvestatakse töötasust töötamisperioodi osas maha 510 euro suurune igakuine tulu.  Kui tööperiood sisaldab mittetäielikke kuid, tehakse vastav maksuvaba osa mahaarvestamine summas 17 eurot päevas.

Näide 7. Töötaja töötab Soomes kolm kuud ja neliteist päeva. Talle makstav töötasu on 1500 eurot kuus ja mittetäieliku kuu eest 1000 eurot. Töötaja maksustatav töötasu on Soomes seega 5500 eurot, millest tehakse 510 euro suurune igakuine mahaarvestamine kolme kuu kohta ja 17 euro suurune päevapõhine mahaarvestamine neljateistkümne päeva eest (5500 – (3 × 510 + 14 × 17 eurot) = 3732 eurot). Töötajale määratakse ettemaksuna kinnipeetav tulumaks summalt 3732 eurot muutumatu tuluallikamaksu määra alusel, milleks on 35 protsenti.

Ettemaksuna kinnipeetavat tulumaksu blanketil “Ennakkoverohakemus” (5057) (“Ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu taotlus”).  Blanketil küsitakse peale isikuandmete järgmisi maksustamisel vajalikke andmeid:

• aadress Soomes ja välisriigis,
• Soome saabumise ja Soomest lahkumise kuupäevad,
• Soomes saadud töötasu summa,
• Soomes töötamise aeg,
• pangakonto (BIC-i/IBAN-i kujul).

Ettemaksuna kinnipeetav tulumaks määratakse töötajale maksmiseks igal kuul.

Soomes vähemalt neli kuud töötav töötaja peab lisaks tasuma töötasu põhjal arvestatavat haiguskindlustusmaksu. Maks tasutakse töötasult, millelt ei ole tehtud eespool nimetatud 510 euro suurust kuist või 17 euro suurust päevast mahaarvestamist. Maksu ei määrata, kui töötaja esitab elukohariigist saadud tõendi A1, mis tõendab, et töötaja on kindlustatud teises riigis.

Kui töötaja taotleb maksukorraseaduse kohast maksustamist, tuleb ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu taotlusele lisada progressiivse maksustamise taotlus (hakemus progressiiviseen verotukseen).

5.1.3. Tõend elukohajärgse riigi maksuameti jaoks

Töötaja maksab Soomes saadud tulult makse üldjuhul ka oma elukohajärgses riigis. Võimalik kahekordne maksustamine eemaldatakse elukohariigis maksulepingu kohaselt. Kui elukohajärgne riik tulusid maksustab, võtab ta arvesse, et Soomes on juba makse makstud. Kahekordse maksustamise vältimine on sätestatud riikide sõlmitud maksulepingutes.

Soome maksuamet annab tõendi Soomes makstud tulumaksu kohta ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu taotlemise käigus. Töötaja saab esitada selle tõendi oma elukohariigi maksuametile. Sellisel juhul saab Soomes makstud makse elukohariigis kahekordse maksustamise vältimiseks arvesse võtta juba ettemaksuna kinnipidamise etapil.

5.1.4. Maksustamine Soomes

Maksustatakse tulu saamise aastale järgneval aastal. Siis arvestatakse tegelikult saadud tulude alusel lõplik maks. Kui ettemaksuna kinnipeetavatest maksudest lõpliku maksu summa katmiseks ei piisa, määratakse töötajale juurdemakstav maks. Kui aga ettemaksuna kinnipeetud summa on lõplikust maksusummast suurem, makstakse üle olev osa töötajale tagasi.

Soome maksuamet saadab töötajale töötamisele järgneva aasta kevadel lõplikuks maksustamiseks eeltäidetud tuludeklaratsiooni elukohariigi aadressil. Eeltäidetud tuludeklaratsioonile on märgitud tööandja deklareeritud andmed töötasu ja Soomes töötamise aja kohta.  Kui töötajale ei saadeta eeltäidetud tuludeklaratsiooni, tuleb see esitada iseseisvalt.

Tuludeklaratsiooni saamisel peab töötaja kontrollima sellel esitatud eeltäidetud andmeid ning parandama võimalikud vead ja puudused.  Kui töötaja on teinud eeltäidetud tuludeklaratsioonis parandusi või lisandusi, peab ta selle pärast seda saatma tagasi Soome maksuametile.

Kui töötaja ei ole taotlenud ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu määramist, võib seda taotleda ka tagantjärele, tuludeklaratsiooni tagastades. Tuludeklaratsioonile lisatakse sellisel juhul progressiivse maksustamise taotlus.

Tööandja deklareerib aastadeklaratsioonil maksuametile peale renditöö eest saadud töötasu ka töötaja täpse Soomes töötamise aja. Sellelt deklaratsioonilt kantakse andmed töötaja tuludeklaratsioonile. Kui eeltäidetud tuludeklaratsioonil siiski töötamise aja kohta andmeid ei ole või need on valed, peab töötaja tuluallikamaksu maksuvaba osa mahaarvestamiseks märkima eeltäidetud tuludeklaratsioonile oma täpse Soomes töötamise aja.

Kui parandatud tuludeklaratsioon on saabunud Soome maksuametisse, siis maksustatakse töötaja lõplikult ja saadetakse töötaja teatatud elukohariigi aadressil maksustamisotsus töötamisele järgneva aasta oktoobri lõpuks. Seepärast on väga oluline, et töötaja teataks rahvastikuregistrile oma võimalikest aadressi muutumistest. Aadressandmeid saab muuta ka elektrooniliselt. Juhtnöörid aadressimuudatuse tegemiseks leiate SIIT.

Soomes töötavad välisriigi töötajad võivad teatud juhul tööandjaga kokku leppida, et tööandja maksab töötaja maksud Soomes (nn netopalga leping). Töötaja on sellisel juhul võinud anda oma tööandjale spetsiaalse volikirja, milles ta volitab tööandja võtma välja töötaja maksutagastused. Töötaja ei saa siiski maksuametile kohustavalt oma õigust maksutagastusele teisele isikule edasi anda. Maksutagastus makstakse eurodes maksukohustuslase teatatud pangakontole. Kontonumbri võib teatada maksuameti portaalis OmaVero. Maksukohustuslane võib teatada kontonumbri allkirjastatud blanketil (7208, Henkilöasiakkaan ilmoitus tilinumerosta). Lisateavet vaata SIIT.

5.2. Üldise maksukohustusega renditöötaja

Üldise maksukohustusega töötajate sissetulekut maksustatakse progressiivse maksustamise korra kohaselt samal viisil kui Soomes alaliselt elavaid isikuid.

Kui tööandja on välismaine ettevõte, millel ei ole Soomes kindlat tegevuskohta või kui see ei ole vabatahtlikult registreerunud Soome tööandjate registrisse, peab töötaja ise maksma oma töötasust ettemaksuna tasutavad maksud. Väga oluline on, et töötaja võtaks ühendust maksuametiga ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu määramiseks. Kui ettemaksuna tasutav tulumaks jääb määramata, peab töötaja tasuma tagant järele tasutava maksu pealt intressi. Peale selle peab töötaja esitama Soomes iseseisvalt tuludeklaratsiooni, kui ta mingil põhjusel eeltäidetud tuludeklaratsiooni ei saa.

6. Tegevusjuhis välisriigi renditööandjale

6.1. Välisriigi tööandja deklareerimiskohustused

6.1.1. Renditöötaja deklaratsioon

Välisriigi tööandja, kes rendib välisriigist saabuva töötaja Soomes olevale töö tellijale, peab esitama oma Soomes töötavate töötajate kohta vastava deklaratsiooni maksustamiskorra seaduse § 15 a lõike 1 kohaselt. Deklaratsioon tuleb esitada kõigi töötajate kohta nende töötamise alustamisele järgneva kuu lõpuks.

Renditöötaja deklaratsioon esitatakse blanketil “Renditöötaja deklaratsioon” (6147a või 6147e) pealinnaregiooni maksuametile. Deklaratsioon esitatakse töötamise kestusest olenemata kõigi Soomes töötavate välismaa renditöötajate kohta.

Deklaratsioon esitatakse juhul, kui maksustamisleping ei takista Soomel töötaja töötasust makse kinni pidada. Deklaratsioon tuleb esitada, kui renditöötaja saabub Soome:

• Islandilt,
• Norrast,
• Rootsist,
• Taanist,
• Eestist,
• Lätist,
• Leedust,
• Moldovast,
• Gruusiast,
• Valgevenest,
• Mani saarelt,
• Guernseylt,
• Bermudalt,
• Jerseylt,
• Poolast,
• Kasahstanist,
• Kaimanisaartelt,
• Türgist,
• Küproselt või
• Tadžikistanist.

Deklaratsioon esitatakse ka Bulgaarias elavate renditöötajate kohta, kes töötavad Soomes renditöötajatena mitte Bulgaaria ettevõtte teenistuses.

Sellele lisaks tuleb deklaratsioon esitada ka sellisest riigist saabuva renditöötaja kohta, kellega Soomel ei ole maksulepingut. Veebisaidil on loetelu Soomes kehtivatest maksulepingutest (Voimassa olevat verosopimukset).

Deklaratsiooni on kohustatud andma töötaja välisriigi tööandja, kes on kantud ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu registrisse. Kui tööandja ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu registrisse kantud ei ole, esitab deklaratsiooni lähetatud töötajate seaduse §-s 4a nimetatud tööandja esindaja. Kui esindajat ei ole määratud, peab deklaratsiooni esitama siiski alati välisriigi tööandja.

Välisriigi tööandja peab teatama deklaratsiooniga selle töö tellija andmed, kelle kasutusse töötajad reaalselt jäävad. Kui tööandja pakub oma töötajaid vahendusettevõttele, peab ta sellest hoolimata deklareerima töö lõpliku tellija Soomes, mitte tööjõu vahendajaettevõtte.

Välisriigi tööandja, kellel on Soomes püsiv tegevuskoht, on kohustatud enda makstavatelt töötasudelt kinni pidama tuluallikamaksu või tulumaksu ja sellisel juhul ei esitata deklaratsiooni renditöötaja Soomes töötamise kohta (6147a või 6147e).

6.1.2. Aastadeklaratsioon

Kuni kuus kuud Soomes viibivad töötajad

Ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu registrisse kantud välisriigi tööandja või kui tööandja ei ole registreeritud, siis tema esindaja, peab deklareerima renditöötajate ja neile makstud töötasude andmed piiratud maksukohustuslase aastadeklaratsiooni, kui rahvusvaheline leping ei takista maksu tasumist töötasult (Soome maksukorraldusseaduse § 15a lõige 2).  Aastadeklaratsioon tuleb esitada hiljemalt maksuaastale järgneva aasta jaanuaris piiratud maksukohuslase aastadeklaratsiooni blanketil 7809 (rajoitetusti verovelvollisen vuosi-ilmoitus). Kui tööandja pole esindajat määranud, on tööandjal deklareerimiskohustus ka ettemaksuregistrisse mittekuulumise korral.

Töötasude summa deklareeritakse makseliigi tunnusega A9 “Välisriigist renditud töötaja töötasutulu” (“Ulkomailta vuokratun työntekijän palkkatulo”). Tööandja või tema esindaja peab deklareerima ka töötaja täpse Soomes töötamise aja. Peale selle tuleb teatada töötaja Soome isikukood.

Aastadeklaratsiooni ei ole vaja esitada, kui maksulepingu alusel ei ole võimalik renditöötaja töötasust makse kinni pidada.  Deklaratsioon tuleb seega esitada, kui renditöötaja saabub Soome:

• Islandilt,
• Norrast,
• Rootsist,
• Taanist,
• Eestist,
• Lätist,
• Leedust,
• Moldovast,
• Gruusiast,
• Valgevenest,
• Mani saarelt,
• Guernseylt,
• Bermudalt,
• Jerseylt,
• Poolast,
• Kasahstanist,
• Kaimanisaartelt,
• Türgist, Küproselt või
• Tadžikistanist.

Deklaratsioon esitatakse ka Bulgaarias elavate renditöötajate kohta, kes töötavad Soomes renditöötajatena mitte Bulgaaria ettevõtte teenistuses. Sellele lisaks tuleb deklaratsioon esitada ka sellisest riigist saabuva renditöötaja kohta, kellega Soomel ei ole maksulepingut. Veebisaidil on loetelu Soomes kehtivatest maksulepingutest (Voimassa olevat verosopimukset).

Üle kuue kuu Soomes viibivad töötajad

Välisriigi tööandja või tema esindaja peab esitama aastadeklaratsiooni (7801, Vuosi-ilmoituksen erittely ja yhteenveto) kõigi üle kuue kuu Soomes töötanud töötajate kohta (Soome maksukorraldusseaduse § 15a lõige 2).  Töötaja elukohariik ega tööandja tegevusvaldkond ei mõjuta tööandja teavitamiskohustust.

Aastadeklaratsiooni esitamisel peab tööandja arvestama, et kui tööandja on maksnud töötaja nimel ettemaksuna kinnipeetavat tulumaksu, siis makstud summat aastadeklaratsioonil ettemaksuna kinnipeetud maksuna ei deklareerita.  Tööandja, kes on registreerinud end maksuameti registrisse regulaarselt töötasu maksvaks tööandjaks ja kes on töötaja töötasust maksu kinni pidanud, deklareerib maksuametile enda makstud maksud aastadeklaratsioonil ettemaksuna kinnipeetava maksuna (vaata tööandja registreerimise kohta täpsemalt punktist 6.2. “Välisriigi tööandja kandmine tööandjate registrisse”).

Allpool esitatud tabelis on aastadeklaratsioonis kasutatavad makseliigid.

Makseliigi tunnus ja nimetus	Kas töötaja on Soomes kindlustatud?	Kas tööandjal on Soomes püsiv tegevuskoht?
7M “Välisriigi tööandja (pole Soomes püsivat tegevuskohta) makstud töötasu Soomes kindlustatud töötajale“	Jah	Ei
7L “Välisriigi tööandja (pole Soomes püsivat tegevuskohta) makstud töötasu Soomes kindlustamata töötajale“	Ei	Ei
7Q “Välisriigi tööandja (pole Soomes püsivat tegevuskohta) makstud töötasu töötajale, kes on maksulepingus nimetatud perioodil viibinud Soomes maksimaalselt 183 päeva“	Jah/Ei	Ei
7N “Välisriigi tööandja (pole Soomes püsivat tegevuskohta) makstud töötasu töötajale, kui tööandja maksab maksud töötaja nimel (netopalga leping)”	Jah/Ei	Ei

6.1.3. Deklareerimiskohustuse täitmata jätmise tagajärjed

Tööandjale või tema esindajale, kes jätab renditöötajaid puudutava deklaratsiooni või aastadeklaratsiooni esitamata või teeb seda hilinenult, võidakse määrata maksimaalselt 15 000 euro suurune trahv (Soome maksukorraldusseaduse § 22a).

6.2. Välisriigi tööandja registreerimine tööandjate registrisse

Välisriigi tööjõudu rentiv ettevõte on kohustatud registreeruma Soomes regulaarselt töötasu maksvaks tööandjaks enne esimest töötasumakset juhul, kui tal on Soomes püsiv tegevuskoht.

Tööandja võib registreerida end Soomes regulaarselt töötasu maksvaks tööandjaks ka juhul, kui tal ei teki Soomes püsivat tegevuskohta. Tööandjaregistrisse kuuluval välisriigi tööandjal on Soomes samad tööandja kohustused, mis Soome tööandjatel. Sellisel juhul peab tööandja omal algatusel töötaja töötasust maksud kinni ja töötaja ei pea ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu määramist eraldi taotlema. Välismaine ettevõte, millel ei ole Soomes püsivat tegevuskohta, ei ole siiski tulumaksuseaduses sätestatud Soomes tegutsev tööandja, isegi kui see kuulub tööandjaregistrisse.

Kui ettevõte on kantud tööandjaregistrisse, on ettevõte kohustatud arvestama oma töötajate töötasudest maha ettemaksuna tasutava tulumaksu ja tuluallikamaksud ning tasuma selle maksuametile. Ettemaksuna tasutav tulumaks või tuluallikamaks arvestatakse maha iga töötaja maksukaardi järgi. Soomes kuni kuus kuud asuv välismaa töötaja saab maksuametist tuluallikamaksu kaardi või piiratud maksukohuslase maksukaardi. Kui töötaja elab Soomes kauem kui kuus kuud, saab ta üldise maksukohustuslase maksukaardi.

Tööandjaregistris olev välisriigi tööjõudu rentiv ettevõte peab tasuma ettemaksuna tasutava tulumaksu ja tuluallikamaksu ning võimaliku haiguskindlustusmaksu maksuametile ja esitama maksudeklaratsiooni tasutud tööandjamaksude kohta (varem perioodiline maksudeklaratsioon). Tööandjamaksude maksudeklaratsioon tuleb esitada hiljemalt töötasumaksekuule järgneva kuu 12. kuupäevaks. Tööandjamaksude maksudeklaratsioon tuleb esitada elektrooniliselt, näiteks maksuameti portaalis OmaVero.

Välisriigi tööjõudu rentiv ettevõte on kohustatud esitama blanketi “Renditöötaja deklaratsioon”(6147 või 6247a) hoolimata sellest, et on vabatahtlikult registreerunud tööandjaregistrisse.

Lisateavet vaata SIIT.

6.3. Välisriigi tööjõudu rentiva ettevõtte kandmine ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu registrisse

Soome töötajaid rentival välisriigi ettevõttel on soovitatav registreerida end Soomes ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu registrisse. Kui ettevõte on kantud nimetatud registrisse, ei pea töö tellija välisriigi ettevõttele makstavast tööhüvitisest tuluallikamaksu kinni pidama. Tuluallikamaks töötasult on 13%, kui töötasu saaja on aktsiaseltsi või usaldusühinguga võrreldav ettevõte. Tuluallikamaks on 35%, kui töötasu saaja on äriettevõtja või füüsilisest isikust ettevõtja (Soome tuluallikamaksuseaduse § 7)

Ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu registrisse kandmine ei mõjuta ettevõtte tulumaksustamisega seotud kohustusi Soomes. Tulumaksustamise kohustus määratakse selle põhjal, kas ettevõttel tekib Soomes püsiv tegevuskoht. Kui ettevõttel tekib Soomes püsiv tegevuskoht, peab see taotlema maksuametist ettemaksuna tasutava tulumaksu määramist, mille põhjal tasutakse tulumaks Soome.

Eelduseks, et välismaa ettevõte võidakse kanda ettemaksuregistrisse, on see, et ettevõtte asukoht on riigis, millega Soomel on sõlmitud kahekordse maksustamise vältimise leping. Lisateavet vaata SIIT.

7. Juhised Soomes asuvale töö tellijale

Peale maksustamisega seotud kohustuste võib töö tellijal olla ka muid kohustusi. Näiteks enne renditud tööjõu kasutamist puudutava lepingu sõlmimist peab tellija nõudma, et teine lepinguosaline esitaks välise tööjõu kasutamisel tellija vastutust puudutavale seadusele vastavad dokumendid.  Lisateavet saab SIIT.

7.1. Töö tellija avaldus

Soomes asuv töö tellija peab esitama maksuametile avalduse välisriigi ettevõtte kohta, kellelt töö tellija on rentinud Soomes tehtava töö tarbeks välisriigi tööjõudu (Soome maksukorralduse seaduse § 17 lõige 7). Avaldus tuleb esitada iga sellise välisriigi ettevõtte kohta eraldi. Maksuametile tuleb esitada eespool nimetatud ettevõtte üld- ja kontaktandmed ning ettevõtte tegevusala.

Lisaks peab töö tellija teatama lähetatud töötajate seaduse §-s 4a (1146/1999) sätestatud määratud esindaja isiku- ja kontaktandmed.  Ka eespool nimetatud andmetes toimunud muudatustest tuleb maksuametile teatada. Töö tellijana on teavitamiskohustus nii ettevõtetel kui ka füüsilistel isikutel.

Töö tellija peab esitama maksuametile andmed selle välisriigi ettevõtte kohta, mis on töötajate reaalne tööandja. Kui tööjõud on renditud vahendusettevõtte kaudu, peab avalduses sellest hoolimata teatama selle välisriigi tööandja andmed, kellega töötajad on sõlminud töölepingu, mitte vahendusettevõtte andmed.

Töö tellija peab teatama andmed maksuametile siis, kui esimene kõnealuse lähetava ettevõtte töötaja alustab töö tellija juures tööd.  Andmed tuleb esitada töötamise alustamisele järgneva kalendrikuu lõpuks.

Ka andmetes toimunud muudatuste kohta tuleb esitada avaldus muudatusele järgneva kuu lõpuks. Selliseks muudatuseks võib pidada näiteks välisriigi ettevõtte kontaktandmetes toimunud muudatusi.

Peale selle peab töö tellija teatama sellest, kui volitusleping või välisriigi ettevõtte renditöötaja töötamine töö tellija juures täielikult lõpeb. Ajutistest katkemistest volituslepingus või välisriigi ettevõtte renditöötaja töötamises töö tellija juures pole siiski vaja teada anda. Volitusleping või välisriigi ettevõtte renditöötaja töötamine töö tellija juures arvestatakse täielikult lõppenuks, kui kõnealuse ettevõtte töötajad ei ole töö tellija juures töötanud viimase 6 kuu jooksul.

Andmed tegevuse muudatuste kohta esitatakse muudatusele järgneva kalendrikuu lõpuks. Andmed tuleb esitada blanketil “Töö tellija avaldus maksustamiseks” (6146a) pealinnaregiooni maksuametile.

Deklaratsioon esitatakse juhul, kui maksustamisleping ei takista Soomel töötaja töötasust makse kinni pidada. Deklaratsioon tuleb esitada, kui renditöötaja saabub Soome:

• Islandilt,
• Norrast,
• Rootsist,
• Taanist,
• Eestist,
• Lätist,
• Leedust,
• Moldovast,
• Gruusiast,
• Valgevenest,
• Mani saarelt,
• Guernseylt,
• Bermudalt,
• Jerseylt,
• Poolast,
• Kasahstanist,
• Kaimanisaartelt,
• Türgist,
• Küproselt ja
• Tadžikistanist.

Deklaratsioon esitatakse ka Bulgaarias elavate renditöötajate kohta, kes töötavad Soomes renditöötajatena mitte Bulgaaria ettevõtte teenistuses.

Sellele lisaks tuleb deklaratsioon esitada ka sellisest riigist saabuva renditöötaja kohta, kellega Soomel ei ole maksulepingut. Deklaratsioon esitatakse töötamise kestusest olenemata kõigi Soomes töötavate välismaa renditöötajate kohta.

7.2. Deklareerimiskohustuse täitmata jätmise tagajärjed

Töö tellijale, kes jätab avalduse esitamata või teeb seda hilinenult, võidakse määrata maksimaalselt 15 000 euro suurune trahv. Trahvi ei määrata füüsilisele isikule, kui tegemist pole ettevõtluse või põllu- või metsamajandusega seotud teavitamiskohustuse täitmatajätmisega (Soome maksukorraldusseaduse § 22a).

7.3. Töö tellija tuluallikamaksude kinnipidamise kohustus

Töö tellija peab pidama kinni välisriigi ettevõttele makstavast tööhüvitisest tuluallikamaksu juhul, kui töö on tehtud Soomes. Tuluallikamaks töötasult on 13%, kui töötasu saaja on aktsiaseltsi või usaldusühinguga võrreldav ettevõte. Tuluallikamaks on 35%, kui töötasu saaja on äriettevõtja või füüsilisest isikust ettevõtja (Soome tuluallikamaksuseaduse § 7)

Töötasu maksjal ei ole tarvis pidada kinni tuluallikamaksu, kui:

• välismaa ettevõte on kantud ettemaksuregistrisse;
• välismaa ettevõte esitab töö tellijale tuluallikamaksukaardi, millel kinnipeetava maksu määr on 0%;
• välismaa ettevõte esitab muu selgituse, mis takistab maksu kinnipidamist. Muu selgituse all mõeldakse selgitust, mis näitab, et alalise tegevuskoha olemasolu eeldused puuduvad.

Makse tegija peab esitama piiratud maksukohustuslasest ettevõttele makstud tööhüvitise kohta aastadeklaratsiooni, kui tööhüvitiselt on peetud kinni tuluallikamaks. Makseliigi tunnuseks tuleb märkida A4. Välisriigi ettevõtte kandmist ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu registrisse saab kontrollida tasuta portaalist YTJ SIIN.

Lisateavet tööhüvitisest tasutava tuluallikamaksu kohta leiate juhendist “Tegevuse alustamine Soomes“.

Sama juhend vene keeles: Налоги в случае аренды персонала (Leased employees)