Töötuna saavad ennast registreerida nii äriühingu (OÜ, AS, hooneühistu jne) juhatuse liikmed kui ka muud (KÜ, SA, MTÜ jne) juhtimis- või kontrollorgani liikmed.
Juhatuse liikmete puhul on töötuna arvelevõtmisel erisus, sõltuvalt, kas inimene on juhatuse liige MTÜ’s või OÜ’s.
Äriühingu juhatuse liige ja töötuna arveloleku meelespea
Äriühing
Äriühingu juhatuse liige saab töötuna arvele, kui ei saa oma tegevuse eest tasu ja vastab töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele (vt täpsemalt töötuskindlustushüvitise saamise tingimustest). Täidetud peavad olema mõlemad tingimused, st ei piisa ainult sellest, et inimene ei saa oma tegevuse eest tasu.
Töötuskindlustushüvitise saamise tingimused
Töötuskindlustushüvitist makstakse inimesele, kellel on täidetud töötuskindlustusstaaži nõue ja kes ei ole töölt lahkunud enda algatusel, kokkuleppel tööandjaga või enda süülise käitumise tõttu. Esimesel sajal hüvitise saamise päeval saab iga kalendripäeva eest hüvitist 60 protsenti ning seejärel 40 protsenti ühe kalendripäeva keskmisest töötasust.
Õigus töötuskindlustushüvitisele on, kui
- ollakse töötuna arvele võetud ja esitatud on töötuskindlustushüvitise avaldus;
- töötuna arvelevõtmisele eelnenud kolme aasta jooksul on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud;
- ei ole viimaselt töö- või teenistuskohalt lahkutud enda algatusel (erandina tekib õigus töötuskindlustushüvitisele töölepingu seaduse § 37 lõikes 5, § 91 lõikes 2 ja § 107 lõikes 2 ning avaliku teenistuse seaduse § 105 lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel), kokkuleppel tööandjaga töölepingu seaduse § 79 alusel või enda süülise käitumise tõttu töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punktide 3–8, avaliku teenistuse seaduse § 94 alusel.
Näiteks on õigus saada töötuskindlustushüvitist, kui
- koondati;
- asutus likvideeriti;
- tähtajaline tööleping lõppes;
- töö- või teenistussuhe lõppes katseajal;
- tööandja ütles töölepingu üles seoses töötaja töövõime vähenemisega terviseseisundi tõttu (töölepingu seaduse § 88 lg 1 p 1);
- võlaõiguslik leping (nt töövõtuleping) lõppes.
Õigust töötuskindlustushüvitisele ei teki tööturuteenuste ja -toetuste seaduse §-s 42 nimetatud ajutise töötamise alusel töötuna arveloleku ajal (tööamps). Täpsemalt saate töötuna arveloleku ajal ajutise töötamise kohta lugeda siit.
Õigust töötuskindlustushüvitisele ei ole, kui ollakse jõudnud riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel kehtestatud vanaduspensioniikka või kui on määratud sama seaduse alusel ennetähtaegne või paindlik vanaduspension (kaasa arvatud juhul, kui paindliku vanaduspensioni maksmine on peatatud).
Tulenevalt äriseadustikust on juhatus äriühingu juhtorgan, mille ülesanneteks on äriühingu igapäevane esindamine ja äriühingu juhtimine. Teisisõnu, juhatuse liikme roll on ettevõtte juhtimine, esindamine, majandusaruande koostamise korraldamine ja allkirjastamine, nõukogule äriühingu majandusliku seisundi olulisest halvenemisest teatamine ja muudest äriühingu majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest teabe andmine. Kindlasti ei kuulu juhatuse liikme pädevusse töö tegemine.
Töö tegemine on ettevõtte jaoks teenuse osutamine ja töö teostamine, mis on seotud majandustegevusega.
Näiteks on töötamisena käsitletud
- iluteenuste pakkumist,
- tõlketeenuste-, puhastusteenuse-, lapsehoiu teenuse osutamist,
- koolituse läbiviimist,
- pildistamist,
- foto töötlemist,
- konsultatsiooni andmist,
- maaklerina teenuse osutamist,
- e-poe pidamist jne.
Samuti on töö tegemine:
- deklaratsioonide koostamine ja maksuametile esitamine,
- arvete koostamine ja edastamine,
- pakkumise koostamine jne
Loetelu võimalikest teenustest ja töödest, mida ettevõtted pakuvad, on lõputu, mistõttu enne teenuse osutamist või tööde tegemist informeerige palun nõustajat.
Eelpool mainitud tegevused on töötamine ning arveloleku õigus sõltub sellest, kas töötamine vastab ajutise töötamise/tööampsu tingimustele, sh töötamise registris registreeritud või mitte (vt täpsemalt siit).
Mittetulundusühing
Mittetulundusühistu juhatuse liige saab töötuna arvele, kui ei saa oma tegevuse eest tasu.
Tasu saamist/mittesaamist kontrollib Eesti Töötukassa töötamise registrist. Tasu saamist eeldatakse, kui töötamise registris on juhatuse liikme kanne.
Erinevad juriidilised isikud ja rollid ning nende vastavus arvelevõtmise tingimustele on välja toodud siin tabelis.
Inimene saab ise kontrollida, kas ja millised kanded tema kohta on äriregistris ja töötamise registris.
- Sisene e-MTAsse
- Registrid ja päringud
- Minu töötamised
- Sisene
- Minu töölaud
- Minu ettevõtmised
Vaatamata juhatuse liikme staatusele peab inimene vastama veel teistele töötuna registreerimise tingimustele, näiteks ei tööta, ei tegutse FIE’na jne.
Töötuna ei võeta arvele
Tööturuteenuste ja -toetuste seadus sätestab üksjagu juhtumeid, mille korral inimest töötuna arvele võtta ei saa.
Töötuna ei võeta arvele, kui
- olete alla 16-aastane;
- olete vanaduspensioniealine või ennetähtaegsel vanaduspensionil;
- töötate töölepingu alusel, töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või olete avalikus teenistuses;
- olete ettevõtluskonto omanik ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse tähenduses;
- olete äriühingu juhatuse liige, prokurist, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht, välja arvatud juhul, kui te ei saa selle eest tasu ning vastate töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele;
- olete juriidilise isiku tulumaksuseaduse §-s 9 nimetatud juhtimis- või kontrollorgani liige (keda ei ole nimetatud eelmises punktis) ja saate selle eest tasu;
- olete registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana, välja arvatud juhul, kui teie ettevõtte tegevus on peatatud või hooajaline tegevus on lõppenud ning vastate töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele;
- olete kantud maksukohustuslaste registrisse füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasana, välja arvatud juhul, kui füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevus on peatatud või hooajaline tegevus on lõppenud ning vastate töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele;
- õpite õppeasutuses statsionaarses õppes või täiskoormusega õppes, välja arvatud juhul, kui olete täiskoormusega või kutseõppes statsionaarses õppes õppivana viimase 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva töötanud või viibite akadeemilisel puhkusel;
- olete aja-, asendus- või reservteenistuses;
- saate abikaasatasu välisteenistuse või avaliku teenistuse seaduse alusel;
- saate vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust päästeteenistuse seaduse alusel;
- ei ole Eestis elav Eesti kodanik või ei ole alalise/tähtajalise elamisloa alusel Eestis elav välismaalane või ei ole Euroopa Liidu liikmesriigi või Šveitsi, Islandi, Liechtensteini ja Norra kodanik või ei ole Eestis viibiv rahvusvahelise kaitse saaja või ei ole ajutise/täiendava rahvusvahelise kaitse saaja või varjupaigataotleja;
- olete Riigikogu, Euroopa Parlamendi või Vabariigi Valitsuse liige, Vabariigi President, kohtunik, õiguskantsler, riigikontrolöri, riiklik lepitaja, kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu palgaline esimees või aseesimees, valla- või linnavalitsuse palgaline liige (sealhulgas vallavanem või linnapea), osavalla- või linnaosavanem; peate sõltumatu isikuna avalik-õiguslikku ametit;
- teie viimasest töötuna arveloleku lõpetamisest pole veel möödunud 90 päeva ja töötuna arvelevõtmise avalduse esitamisele eelneva 12 kuu jooksul lõpetati teie viimased kaks järjestikust töötuna arvelolekut, sest te
- ei tulnud mõjuva põhjuseta vastuvõtule vähemalt kord 30 päeva jooksul;
- ei tulnud kolmandat korda mõjuva põhjuseta määratud ajal vastuvõtule;
- keeldusite kolmandat korda mõjuva põhjuseta tegevuskava täitmisest;
- keeldusite kolmandat korda mõjuva põhjuseta sobivast tööst.
Juhatuse liikme töötuna registreerimise järgselt edastab nõustaja juhatuse liikmele meelespea ning küsib järgmised küsimused:
- Kas ettevõttel on käive?
- Kas ettevõttes on töötajaid?
- Millised on kliendi tegevused ja ülesanded ettevõttes?
- Muud küsimused, mis on seotud ettevõtte tegevusega jne.
Kui ettevõtteid on palju, siis küsib nõustaja iga ettevõte tegevuste ja ülesannete kohta ning kajastab info tegevuskava nõustamiskohtumise kokkuvõttes.
Ettevõtte kohta informatsiooni kogumise eesmärk on tõsta teadlikkust ning kontrollida töötuna registreerimise ja arveloleku õiguspärasust, et vältida hilisemaid tagajärgi (arveloleku lõpetamine, sh tagantjärgi ja võimalikud tagasinõuded, sh koolitus, toetused, hüvitis).
Kliendi kohustus on kõikidest asjaoludest (töötamine, õppima asumine, õppekogunemisel osalemine jne) teavitamine, mis mõjutab arvelolekut, sest teavitamata jätmine võib hiljem kaasa tuua tagasinõudeid. Lisaks peab registreeritud töötu otsima aktiivselt tööd, informeerima tööotsingu protsessist, osalema tegevuskava koostamisel jne. Töötu õigustest ja kohustustest saab lugeda siit.
Alates 01.09.2020 on lubatud arveloleku ajal ajutiselt töötada ning arvelolek ei lõpe, sh ei katke töötuskindlustushüvitise ja toetuse saamine, kui ajutine töötamine vastab tingimustele.
