Eesti Ametiühingute Keskliidu juhatus teeb täna ettepaneku, et töötuskindlustuse makse määra võiks langetada seniselt ühelt protsendilt kuni 0,7 protsendile brutopalgast.
"Näiteks 6000-kroonise kuupalga juures peaks töötaja maksma 0,7-protsendilise maksemäära puhul töötuskindlustuseks 42 krooni kuus, 0,5 protsendi puhul aga 30 krooni. Selline erinevus pole töötaja rahakotis eriti märgatav, küll aga on oluline vahe, kas saad töötuna kätte 3000 või 3600 krooni kuus," selgitas EAKL esimees Harri Taliga.
EAKL peab vajalikuks muuta töötuskindlustuse seadust nii, et töötuse esimese 100 päeva jooksul oleks töötuskindlustushüvitise määr 60 protsenti ning alates 101. päevast 50 protsenti viimasest palgast. Praegu on hüvitise määr vastavalt 50 ja 40 protsenti.
EAKLi juhatus teeb ka ettepaneku kehtestada alates 1. jaanuarist 2006 töötu riikliku abiraha määraks senise 400 krooni asemel vähemalt 1500 krooni kuus.
Teema haakub Riigikogus menetluses oleva tööturuteenuste ja -toetuste seaduse eelnõuga, mis on EAKLi hinnangul küll paremaks läinud, aga rahuloluks pole siiski veel põhjust.
"Lubamatu on sundida inimest tööle vaid alampalga eest, samuti peab tõusma töötu abiraha, et täita ILO põhimõtet, mille kohaselt peab töötu abiraha moodustama vähemalt poole alampalgast," ütles Taliga.
Töötu riiklikku abiraha tõstis viimati Mart Siimanni juhitud valitsus 1998. aasta detsembris. Võrreldes 1999. aastaga on tarbijahinnaindeks kasvanud ligi viiendiku võrra. 1999. aastal sai töötu abiraha keskmiselt ligi 27 tuhat inimest kuus, tänavu I kvartalis ligi 13 tuhat inimest kuus. See tähendab, et töötu abiraha saajate arv on vähenenud umbes kaks korda, ainuüksi see oleks võimaldanud tõsta abiraha tuhande kroonini, ilma selleks lisavahendeid kasutamata.
Taliga sõnul peavad sotsiaalsed standardid olema selged ja paika pandud, need ei saa jääda ainult riigieelarvega seotud küsimusteks.
