Kaire.
Foorumi vastused loodud
Ei või. See reegel kehtib vaid puhkusetasu arvutamisele.
No kui raamatupidaja peab seadusest arusaamiseks detektiivi palkama, kuidas siis omanikud peaksid oskama aastaaruande jaoks õiget valikut teha.
KMS § 29. Käibemaksusumma arvutamine
(1) Maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 ning lõike 6 punktides 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud MAKSUSTATAVA KÄIBE TARBEKS, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks.
Kui müüja ei ole nõus või ei saa arvet muutma, siis tuleb endal käibedeklar parandada ja käibemaks koolirahaks lugeda.
RT-s on ka link menetluskäigule, kus saab tutvuda muudatuse seletuskirjaga. Seal on täpselt kirjas mis juhendeid, mis punkte ja miks muudetakse.
RTJ-d on määruse lisadena kõik 16 kenast RT-s olemas.
Tasuta on võimalik kõiki õigusakte ja ka RTJ-e lugeda Riigi Teatajast, aga linki siia postitada ei lubata.
Otsuse kuupäev ei ole oluline ja raamatupidaja on talitanud täpselt määruse järgi – kui töötaja sai eelneval kuuel kuul muutumatu suurusega töötasu, siis keskmist ei arvestata ja puhkuse aja eest makstakse MUUTUMATU SUURUSEGA TÖÖTASU. Ehk seda tasu, mis enne puhkust vähemalt kuus kuud muutumatu oli, mitte seda tasu, mis jaanuaris muutus.
Koondamisega on tegemist vaid siis, kui tööandjal ei ole võimalik vanemapuhkuselt naasnud töötajale kokkulepitud tingimustel tööd anda. Kui töötajale varem kokkulepitud tingimused enam ei sobi, näiteks soovib täiskoha asemel tööle asuda poole kohaga, kuid tööandjal ei ole võimalik talle vastu tulla, siis peab töötaja ise töölepingu üles ütlema. Leping lõpetatakse kas poolte kokkuleppel või töötaja soovil.
Tõenäoliselt on tegemist täiendava aruandega korteriomanikele, mis näitab muuhulgas remondifondi seisu, mitte aastaaruande osaks oleva tulemiaruandega, kus tõesti selliseid ridu pole. Aruande nimi on igal juhul eksitav.
Ma oletan, et põhivõlg on summa, mille kohta on nõue küll esitatud, kuid jäänud aasta lõpuks laekumata. Tuleks küsida juhatuselt või aruande koostajalt.
Tühja krundi müük on alati maksustatav, siin pole mingeid nüansse.
Mina oleksin isegi nõus maksma mõistliku summa ainult RMP artiklite eest, kuid kahjuks pole see võimalik. Peab ostma kogu „Brežnevi pakikese“ lugemisõiguse, millest 90% mulle aga absoluutselt huvi ei paku. Kahju.
Seda on võimalik palgakalkulaatori abil ise läbi arvutada, aga üldreegel on, et kui on kokku lepitud netopalgas, siis on tööandja maksud seda suuremad, mida väiksemas summas töötaja oma tulumaksuvaba osa kasutab. Seega, kui töötajal on avaldus maksimum summa ehk 654 euro peale, siis 600-se palga puhul ta seda täielikult ära kasutada ei saa ning maksud on järelikult kahe ettevõtte puhul suuremad kui ühe ettevõtte puhul. Kui tulumaksuavaldust tehtud ei ole, siis vahet pole.
Jah, ettevõtte likvideerimisel saad sissemakstud osakapitali ulatuses vara maksuvabalt välja võtta, kuid ülejäänud vara ei ole sama, mis korteri müügitulem.
Oled valesti aru saanud. Ettevõte ei maksa tulumaksu üheltki müügitehingult. Makse maksad alles siis, kui tahad korteri müügiraha kunagi ettevõttest välja võtta ja siis juba kogu väljavõetava summa pealt mitte ainult müügitulult.
Ei ole nii. Esiteks sõltub kajastamine sellest, kas põhikirjas on osakapitali sisse maksmiseks tähtaeg määratud või mitte. Kui on tähtaeg, siis vähendatakse sissemakstud summas nõuet osaniku vastu. Kui ei ole tähtaega, siis vähendatakse kontot „Sissemaksmata osakapital“.
Registreerimata osakapitalina kajastatakse vaid aruandekuupäevaks emiteeritud ja registreerimiseks esitatud, kuid äriregistris veel registreerimata osa.
Ma arvan, et tegemist on automaatkirjaga kõikidele klientidele ja kehtib tellimuste puhul nagu kirjas ka mainitud. See tähendab, et kui tellimus on tehtud detsembris aga raha laekub tellimuse saajale jaanuaris, siis tekib neil käive ka alles jaanuaris ja tellijal tuleb käibemaksu vahe juurde maksta.
Ei saa sõlmida laenulepingut ettevõttega, mida pole veel loodudki. Pealegi pole ettevõttele mingit raha antud, sest omanik maksis koolituse eest ise. Kui koolitust saab pidada ettevõtte asutamiskuluks, siis võib kulu omanikule hüvitada vaid juhul, kui põhikirjas on kirjas, et asutamiskulud kannab ettevõte. Muul juhul jäävad enne ettevõtte asutamist tehtud kulud asutaja kanda.
Kas sinu arvates peaksid seaduses olema üles loetletud kõikvõimalikud sissetulekud, nii need, millele ei või sissenõuet pöörata kui ka need, millele võib?
Sissetulekud, millele ei saa pöörata sissenõuet, on loetletud täitemenetluse seadustiku §-s 131.
Kuna sõiduauto kasutamise hüvitist seal nimetatud ei ole, siis kuulub see arestimisele.