Valitsus kiitis heaks audiitortegevuse ja teiste seaduste muudatused, mis jõustudes vähendavad bürokraatiat nii erasektoris kui ka avalikus sektoris.
Muudatuste jõustumise järel annab vandeaudiitori kutset edaspidi Audiitorkogu audiitortegevuse järelevalvenõukogu. Seni on vandeaudiitori kutset andnud Audiitorkogu ettepanekul rahandusminister oma otsusega.
"Muudatustega vähendame tarbetut asjaajamist. Audiitorite kutse korraldus muutub lihtsamaks, mis kahandab halduskoormust ja säästab raha," ütles rahandusminister Sven Sester. "Tugevdame audiitortegevuse järelevalvenõukogu sõltumatust – edaspidi ei tohi sellesse kuuluda praktiseerivaid audiitoreid. Hea audiitorteenus tagab selle, et ettevõtjad ja investorid saavad õiget ja usaldusväärset informatsiooni."
Ka muud vandeaudiitorite tunnustamise ning tegevuslubade andmisega seotud ülesanded, mida seni täitis rahandusministeerium, antakse üle Audiitorkogu audiitortegevuse järelevalvenõukogu pädevusse. Järelevalvenõukogu liikmed nimetab ametisse rahandusminister.
Vandeaudiitorite kutseorganisatsiooni koondatakse:
- vannutatud audiitorite ja audiitorühingute tunnustamine,
- kutsetegevuse standardite kinnitamine,
- jätkuõppe korraldamine,
- samuti kvaliteedi tagamise süsteemid ning uurimis- ja halduslikud distsiplinaarsüsteemid.
Tehtavad muudatused lühendavad menetlusprotsesse, mis kahandab halduskoormust ja säästab raha. Senine kolmetasandiline järelevalvesüsteem muutub kahetasandiliseks. Rahandusministeerium jääb teostama haldusjärelevalvet Audiitorkogu üle.
Rahandusministeeriumi vabastamine kutsete ja tegevuslubade andmise, kehtetuks tunnistamise ja muudest sellistest seotud ülesannetest võimaldab ministeeriumil keskenduda õigusloomele.
Eelnõu määratleb avaliku huvi üksustena börsiettevõtted, kindlustusseltsid ning pangad. Avaliku huvi üksuse määratlus viiakse Euroopa Liidu direktiiviga lubatud miinimumini. Avaliku huvi üksuse mõiste kitsendamine on otstarbekas, et vältida halduskoormuse suurenemist nii erasektoris kui ka avalikus sektoris: avaliku huvi üksustele tehtud audititest nõuab Euroopa Liidu õigus edaspidi tavapärasest märksa detailsemaid aruandeid ja samuti kehtib neile hulk muid kõrgendatud nõudeid. 2015. aastaga võrreldes vabaneksid keerulisema aruandluse kohustusest 81 aktsiaseltsi ja 18 osaühingut ning toonastest omavalitsustest 16 linna ja 18 valda.
Eelnõu järgi tuleb edaspidi raamatupidamise aastaaruande kohustusliku auditi tegemiseks sõlmida leping vähemalt kahe aasta pikkuseks perioodiks. Pikem lepingu minimaalne kestus võimaldab tõsta audiitorteenuse kvaliteeti.
Muudatused on kavandatud jõustuma 2017. aasta 1. juulil. Eelnõuga viiakse Eesti õigus vastavusse Euroopa Liidu direktiiviga, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannete kohustuslikku auditit (2014/56/EL). Eelnõu kuulub valitsuse tegevusprogrammi ossa, millega valitsus soovib arendada ettevõtluskeskkonda, luues Eestist atraktiivseima piirkonna maailmas.
Tutvu eelnõu ja sellega seotud dokumentidega eelnõude infosüsteemis SIIN.
