Eesti Kaubandus-Tööstuskoda edastas Rahandusministeeriumile arvamuse käibemaksuseaduse ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta.
Kaubanduskoda nõustub rahandusministeeriumiga, et käibemaksuauku on vaja vähendada ning efektiivsem võitlus käibemaksupettuste vastu aitaks kaasa ausa konkurentsi tagamisele, kuid käibedeklaratsiooni lisa kehtestamine praeguse eelnõu järgi ei ole kõige proportsionaalsem meede käibemaksupettustega võitlemiseks.
Kaubanduskoda ei toeta endiselt käibedeklaratsiooni lisa kehtestamist eelnõus sätestatud kujul, sest sellega koormatakse kõiki ausaid ettevõtteid reaalsetele probleemidele keskendumata. Kaubanduskoda leiab, et täiendavaid andmeid tuleks maksuhalduril koguda ainult nendelt ettevõtetelt, kelle osas eksisteerib põhjendatud vajadus täiendavate andmete järele (nt kõrgem maksupettuse risk).
Kaubanduskoda palub käibedeklaratsiooni lisa kehtestamise asemel kaaluda alternatiivset lahendust, mille kohaselt peaksid käibemaksukohustuslased esitama andmeid ostu- ja müügitehingute kohta ainult juhul, kui maksuhaldur peab teatud põhjustel vajalikuks käibemaksuandmete küsimist ettevõttelt. Sisuliselt asenduks tänane dokumentide küsimine standardse elektroonilise aruande esitamisega.
Kaubanduskoda toob välja, et seletuskirjas ei ole endiselt analüüsitud, kui suuri kulusid toob kaasa käibedeklaratsiooni lisa kehtestamine ettevõtetele. Kaubanduskoja hinnangul toob eelnõuga kavandatav muudatus ettevõtetele kaasa ühekordseid kulusid vähemalt 15 miljoni euro ulatuses ning samuti kasvab oluliselt jooksvate kulude maht.
Kaubanduskojale jääb ebaselgeks, miks ei ole eelnõu koostajad põhjalikumalt uurinud, milliseid meetmeid kasutatakse nendes riikides käibemaksupettustega võitlemiseks, kus maksuauk eelarvest on väiksem kui meil. Ära tuleks kasutada toimivad parimad praktikad, mille kohta on riikidel ka pikaaegne tõestus, märgitakse rahandusministeeriumile saadetud ettepanekus.
Loe kaubanduskoja arvamust SIIT.
