Euroopa Komisjoni ettepanek kannab pealkirja: nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ käibemaksueeskirju, mis on seotud maksukohustuslastega, kes võimaldavad imporditud kaupade kaugmüüki, erikorra kohaldamisega kolmandatelt territooriumidelt või kolmandatest riikidest imporditud kaupade kaugmüügi suhtes ning impordikäibemaksu deklareerimise ja tasumise erikorraga.

See kujutab endast Euroopa Liidu tollireformi paketiga seotud käibemaksudirektiivi muudatusi, mis puudutavad just imporditud kaupade kaugmüüki (B2C) ehk e-kaubandust tarbijamüügi puhul. Eelmised e-kaubandust puudutavad muudatused käibemaksueeskirjades tehti 2021. aastal. Siis tehtud muudatuste eesmärk oli saavutada võrdsed võimalused Euroopa Liidus tegutsevatele tarnijatele, kõrvaldades moonutavad eeskirjad, mis tekitasid e-kaubanduse turul konkurentsiprobleeme. Kaotati künnis, mis võimaldas vabastada käibemaksust väikese väärtusega saadetised, mille väärtus ei ületa 22 eurot. Selle tulemusena tuleb nüüd käibemaksu tasuda kõigilt kolmandatest riikidest või kolmandatelt territooriumidelt Euroopasse imporditud kaupadelt, olenemata nende väärtusest. Lihtsustati Euroopa Liidu sisest e-kaubandust. Loodi liidu-siseseks e-kaubanduseks mõeldud nn ühe akna süsteem, mida said liidu e-kauplejad kasutada ühe akna süsteemi kõikjal Euroopa Liidus toimuva müügi deklareerimiseks ja käibemaksu tasumiseks üheainsa käibedeklaratsiooni kaudu.

Ühe akna süsteem kaupade impordi korral oli aga erisustega. Seekord piirdub imporditud kaupadega, mille väärtus ei ületa 150 eurot, mis tähendab, et 150 eurot ületava väärtusega kauba puhul ei saa impordi ühe akna süsteemi kasutada. Viis liikmesriiki, kus praegu kõige rohkem importi ühe akna süsteemis registreeritakse, on Iirimaa, Madalmaad, Luksemburg, Saksamaa ja Prantsusmaa.