Finantsinspektsioon saatis täna, 22. septembril, rahandusministeeriumile ettepaneku kaaluda ühisrahastuse teenust osutavate ettevõtete tegevuse seadusega reguleerimist.

Finantsinspektsiooni hinnangul vajab ühisrahastuse valdkond suuremat õiguskindlust. Riskide juhtimist seaduse tasemel on vaja nii selleks, et kaitsta ühisrahastusettevõtetesse investeerinud isikute sääste kui ka luua selgus ettevõtete tegevuskeskkonnas.

"Kiiresti arenev ühisrahastus pakub reguleeritud panga-, fondi- ja investeerimisteenuste turu kõrval uusi ja alternatiivseid võimalusi. Finantsteenuste valdkonnas käivad võimalused ja riskid käsikäes. Usume, et tegevusnõuete ja riskide täpsem adresseerimine seaduse kaudu aitab kaasa läbipaistvamale, stabiilsemale ja ka efektiivsemale finantsteenuste turule," selgitas Finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm.

Ühisrahastusettevõtted ei kuulu praegu finantsjärelevalve alla ning inspektsiooni ettepaneku järgi ei peaks neid esialgu riiklikule finantsjärelevalvele ka allutama.

Samuti pole ühisrahastusega tegelemiseks vaja Finantsinspektsiooni tegevusluba. Algatus on suunatud eelkõige ühisrahastusettevõtte kliendi kaitsmisele. Finantsinspektsiooni ettepanekud puudutavad eelkõige teabe esitamist ja läbipaistvust, isikuandmete kaitset, huvide konfliktide juhtimist ning varade lahususe tagamist. Lisaks peaksid ühisrahastusettevõtjad tegelema finantssektorit ohustavate riskide maandamisega, näiteks rahapesu tõkestamisega.

Finantsinspektsiooni algatus ei käsitle annetuste- ega auhinnapõhist ühisrahastust.

"Kuna ühisrahastus on seni Euroopa Liidu tasemel harmoniseerimata, on mitmed riigid asunud ühisrahastuse kiire arengu tõttu seda valdkonda ise reguleerima. Usume, et meie esialgne eelnõu aitab raamistada edasist diskussiooni ühisrahastuse reguleerimiseks, kus avatud ja osapooli kaasavas arutelus on võimalik jõuda tasakaaluka lahendini," lisas Nõmm. "Arvame, et Euroopa Liidus tuleb ühisrahastuse turg avada, kuna näeme selles head võimalust avada ühisturu potentsiaal meie ettevõtjale."

Algatuse järgi ei muudetaks tingimusi, mis on sätestatud Finantsinspektsiooni seaduse teises paragrahvis nimetatud finantssektori eriseadustes, näiteks krediidiasutuste seaduses, väärtpaberituru seaduses, krediidiandjate ja -vahendajate seaduses, investeerimisfondide seaduses jt. See tähendab, et nendes eriseadustes toodud tingimustel ja alustel ning vastavate asjaolude ilmnemisel peab ühisrahastusettevõte taotlema seaduspäraseks finantsteenuse osutamiseks tegevusloa või registreerima oma tegevuse või väärtpaberite avaliku pakkumise. Ühisrahastusettevõte või sellist tegevust plaaniv isik hindab, kas tema tegevus võib kvalifitseeruda selliseks, mis vajab tegevusluba või registreerimist.

Finantsinspektsioon märgib, et ühisrahastusettevõtjad ei ole erinevalt tegevusloaga finantsteenuste osutajatest allutatud riiklikule finantsjärelevalvele, nad ei pea taotlema tegevusluba ning neile ei kohaldata tagatisfondi seaduses sätestatud tagatisi.

Juhul kui riskid suurenevad ja Euroopa Liidu õigus muutub, siis ei ole välistatud, et valdkonda peab tulevikus reguleerima põhjalikumalt.

Finantsinspektsiooni esitatud algatus on kättesaadav SIIT.