Teisipäeval, 3. märtsil kuulutas president Toomas Hendrik Ilves välja jäätmeseaduse muudatuse, mis annab Keskkonnainspektsiooni inspektoritele õiguse teha ametivormi kandmata metalli kontrollmüüke, see tähendab testida, kas metalli kokkuostjad täidavad seadust või võtavad eraisikutelt vastu kokkuostupiiranguga metallijäätmeid.

"Oleme seda seadusemuudatust oodanud ja usume, et kontrollmüügist saab ebaseadusliku metallikokkuostu vastu võitlemisel tõhus lisameede," ütles Keskkonnainspektsiooni peadirektor Peeter Volkov. "Kontrollmüük aitab välja selgitada isikud ja ettevõtted, kes siiski teadlikult võtavad vastu metalli, millele on kehtestatud kokkuostupiirang, näiteks elektrikaableid, kanalisatsiooniluuke ja muud taolist," lisas Volkov.

Jäätmeseadus näeb ette, et metalli kokkuostuga tegelevad ettevõtjad tohivad elektrijuhtmeid, kaableid, liiklusmärke, teeviitasid, maa-aluste kommunikatsioonikaevude metall-luuke ja raudteerööpaid jäätmetena kokku osta ainult vastavat kommunikatsioonivõrku haldavatelt ettevõtetelt, mitte eraisikutelt. Jäätmete ostmisel ei tohi tasuda sularahas ning kokkuostu kohta peab koostama dokumendi.

Nimetatud nõuete rikkumise eest saab määrata füüsilisele isikule trahvi kuni 300 trahviühikut ehk 1200 eurot ning juriidilisele isikule kuni 32 000 eurot.

Metallijäätmete kokkuostu piirangud on seatud metallivarguste ärahoidmiseks alajaamadest, raudteelt ja kanalisatsioonitrassidelt. Vargustega kaasneb majanduslik kahju, aga eelkõige tõsine oht inimeste turvalisusele ja tervisele.

Keskkonnainspektsiooni ning Politsei- ja Piirivalveameti ühine tegutsemine koos võrguettevõtjatega on andnud häid tulemusi ja metallivargused on vähenenud. 

Samas näitab metalli kokkuostukohtade kontrollimine, et tihtipeale ei peeta kehtivatest nõuetest kinni. Eelmisel aastal tuvastati 36 metallijäätmete kokkuostu nõuete rikkumist.

Möödunud aastal korraldasid inspektsioon ja politsei ühisreide kõigi maakondade metalli kokkuostukohtadesse ja ühisreidid jätkuvad ka sel aastal.