Rahandusministeerium on välja töötanud eelnõu, millega soovitakse kaotada kohustuslik ooteaeg raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimisel. Pakkujatel, kellega hankelepingut ei sõlmita, võimaldatakse selliste hankelepingute vaidlustamist tühisuse tuvastamise taotlemise teel.
Muudatuste tegemist põhjendatakse sooviga viia riigihangete seadus kooskõlla õiguskaitsemeetmete direktiiviga (2007/66/EÜ). Eelnõu koostajate sõnul ei käsitle kehtiv riigihangete seadus raamlepingu alusel sõlmitavate hankelepingute puhul eraldi ooteaja või hilisema tühisuse tuvastamise küsimust ning seetõttu on eelnevalt nimetatud direktiiv Eesti õigusesse valesti üle võetud.
Ooteaeg hankelepingu sõlmimisel
Riigihangete seaduse kohaselt peab hankija enne nõustumise andmist hankelepingu sõlmimiseks ootama vähemalt 14 päeva alates edukaks tunnistamise otsuse kohta teate edastamisest. Seadus ei näe raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute osas ette erandit ning seega kehtib kohustuslik ooteaja nõue ka viimati nimetatud hankelepingute sõlmimisel.
Eelnõuga soovitakse kaotada kohustuslik ooteaja nõue raamlepingu alusel sõlmitavate hankelepingute puhul. See tähendab, et pakkujatel ei oleks enam võimalik vaidlustada hankija otsuseid enne hankelepingu sõlmimist. Muudatuse eesmärgiks on tagada selliste hankelepingute sõlmimise kiirus, efektiivsus ja paindlikkus.
Samas lubab eelnõu hankijatel soovi korral ka tulevikus kohaldada kohustuslikku ooteaega raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimisel. Sellisel juhul ei ole pakkujatel, kellega hankelepingut ei sõlmita, võimalik pärast hankelepingu sõlmimist taotleda riigihangete vaidlustuskomisjonilt hankelepingu tühisuse tuvastamist.
Raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingu vaidlustamine
Kohustusliku ooteaja nõude asemel võimaldatakse eelnõuga pakkujatel taotleda pärast hankelepingu sõlmimist lepingu tühisuse tuvastamist. Eelnõu kohaselt on raamlepingu alusel sõlmitud hankeleping tühine, kui mitme pakkujaga sõlmitud raamlepingus ei ole tulevaste hankelepingute sõlmimise tingimusi sätestatud ja hankija ei ole hankelepingu sõlmimisel riigihangete seaduse § 71 lõikes 4 sätestatud korrast kinni pidanud.
Kui tulevase hankelepingu sõlmimise tingimused on kõik raamlepingus sätestatud, ent hankija ei ole nendest tingimustest hankelepingu sõlmimisel lähtunud, ei ole eelnõus hankelepingute tühisust ette nähtud. Sellises olukorras võib pakkuja, kellega jäi hankeleping sõlmimata hankija ebaseadusliku tegevuse tõttu, esitada pärast hankelepingu sõlmimist kahju hüvitamise taotluse riigihangete vaidlustuskomisjonile.
Lisaks soovitakse eelnõuga muuta riigihangete seaduse § 121 lõigetest 1 ja 11 tulenevat vaidlustustähtaega. Praegu kehtiv 7-tööpäevane vaidlustuse esitamise tähtaeg plaanitakse asendada 10-kalendripäevase tähtajaga. Muudatuse tegemise põhjuseks on asjaolu, et praegune vaidlustustähtaeg ei kata Euroopa Liidu õigusest tulenevat 10 kalendripäeva miinimumnõuet.
Oluline on tähelepanu juhtida sellele, et uut vaidlustustähtaega ning muid eelnõuga kavandatavaid muudatusi kohaldatakse pärast eelnõu jõustumist ka nendele hankelepingutele, mis sõlmitakse enne eelnõu jõustumist sõlmitud raamlepingute alusel.
Ettevõtjate probleemid seoses riigihangetega
Eelnõuga ei lahendata kõiki riigihangetega seonduvaid probleeme, vaid ainult neid, mis puudutavad raamlepingu alusel hankelepingute sõlmimisel ooteaja kohaldamist ning hankelepingute hilisema tühisuse tuvastamist.
Kaubanduskoda on seisukohal, et riigihangete seaduses vajavad lahendamist ka muud küsimused. Seetõttu pöördusime mõned nädalad tagasi Rahandusministeeriumi poole ning tegime ettepaneku muuta mitmeid riigihangete seaduse sätteid. Muuhulgas soovitasime kaaluda lihthanke puhul minimaalse aja kehtestamist vaidlustuse esitamiseks. Samuti tegime ettepaneku täpsustada pakkuja ja taotleja hankemenetlusest kõrvaldamise reegleid.
Riigihangete seaduse eelnõu ja seletuskirjaga saab põhjalikumalt tutvuda Kaubanduskoja kodulehel SIIN.
