Hoolimata sellest, et ühe käibemaksuseaduse muudatuse eelnõu osas on olnud riigikogus väga palju arutelu, on siiski jõutud ühisele arusaamale teise eelnõu osas, mis puudutab käibemaksuseaduse muudatusi alates 1. märtsist 2014.

Eelnõuga tehti seadusesse mitmeid vormilise iseloomuga korrigeerimisi, kuid on ka olulisi sisulisi muudatusi, mida ei tohiks käibedeklaratsiooni lisade üle vaieldes kahe silma vahele jätta. 

Juba märtsist hakkavad kehtima järgmised olulisemad uued reeglid, millega maksumaksjad peavad arvestama: 

1. Olulise muudatusema täpsustatakse reeglistikku, millal võib esitada kreeditarve ja seega korrigeerida arvestatud käibemaksu. Muudatuse kohaselt ei tohi esitada kliendile kreeditarvet kliendi maksejõuetuse korral. Seega lisaks sellele, et tarbija ei maksa teenuse või kauba müüjale, tekib teenuse või kauba müüjal kohustus tasuda riigile käibemaks. Mõnedes Euroopa Liidu liikmesriikides, nagu näiteks Holland, on võimalik rakendada nn bad debt relief reeglit, mille kohaselt ei teki tarnijal kohustust tasuda käibemaksu, kui tarbija on maksejõuetu ning ei ole suuteline tarnijale tasuma.
    
2. Lisaks kaupadele on maksukohustuslasel  seaduse muudatuse kohaselt õigus arvestada sisendkäibemaksu ka teenustelt, mis on soetatud enne maksukohustuslasena registreerimist, kuid mis võõrandatakse peale maksukohustuslaseks registreerimist käibemaksuga.
    
3. 0% käibemaksumäär rakendub vabatsooni või vabalattu toimetatud kaupadele juhul, kui kaup eksporditakse vabatsoonist või vabalaost vahetult pärast selle sinna toimetamist. Kehtiva seaduse kohaselt rakendub 0-määr, kui kaup eksporditakse kahe kuu jooksul. Sätte muutmise eesmärgiks on asjaolu, et maksuhaldur ei kaotaks kauba üle järelevalvet, kui kaup toimetatakse vabatsoonist või vabalaost välja ja hiljem eksporditakse näiteks teise liikmesriigi kaudu.
    
4. Kohvi ja tee impordile seatakse ka koguseline maksuvaba piirmäär lisaks hetkel kehtivale väärtuselisele piirmäärale 45 eurot. Muudatus puudutab väljastpoolt Euroopa Liitu mittekaubanduslikul eesmärgil ühelt füüsiliselt isikult teisele füüsilisele isikule saadetud kaubasaadetist. Piiranguks saab olema 500 g kohvi või 200 g kohviekstrakti ja 100 g teed või 40 g tee-ekstrakti ühe saadetise kohta.
    
5. Täpsustatakse vabatahtliku maksukohustuslasena registreerimise aluseid. Nimelt tuuakse selguse mõttes seaduses välja, et ekspordi või maksuvaba ühendusesisese käibe korral on isikul õigus registreerida ennast Eestis käibemaksukohustuslaseks, et oleks võimalik rakendada sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust.

Lisaks eelnevale võeti vastu ka 2015. aastal kehtima hakkav kord, mis puudutab elektroonilise side teenuste ja elektrooniliselt osutatavate teenuse, telekommunikatsiooniteenuste ja ringhäälinguteenuste osutamist füüsilisele isikule. Lähtuvalt uuest korrast tekib eelnevalt nimetatud teenuste osutamisel käive füüsilise isiku asu- või elukohas, mis seab teenuse osutajale kohustuse tasuda käibemaksu teenuse saaja liikmesriigis. Võimalik on rakendada ka erikorda, mille kohaselt tasutakse käibemaks teise liikmesriiki läbi selle liikmesriigi maksuhalduri, kus teenuse osutaja on registreeritud käibemaksukohustuslaseks.

Kuna 2015. aasta algusest toimuva muudatuse nõuavad äriühingutelt täpselt füüsilisest isikust klientide tuvastamist, oleks mõistlik juba varakult mõelda uue reeglistiku peale ning kohandada vastavalt reeglistikule kliendi tuvastamise võimaluse.