Siseministeeriumis on valminud välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis ühest küljest vähendab nii välismaalase kui ka tema tööandja halduskoormust, kuid samas kehtestab mitmeid uusi piiranguid seoses välismaalase palkamisega.
Lühiajaliseks Eestis töötamiseks läheb vaja pikaajalist viisat
Kui kehtiva seaduse kohaselt võivad lühiajaliselt Eestis töötada kõik välismaalased, kes viibivad Eestis ajutiselt viisa või viisavabaduse alusel ja kelle lühiajaline Eestis töötamine on registreeritud politsei- ja piirivalveametis, siis eelnõu kohaselt võib välismaalane edaspidi Eestis töötada üksnes pikaajalise viisa ehk D-viisa alusel.
Eesti kaubandus-Tööstuskoda tegi siseministeeriumile ettepaneku jätta see muudatus eelnõust välja või lubada edaspidi Eestis lühiajaliselt töötada vähemalt nendel välismaalastel, kes viibivad Eestis mõne teise Schengeni liikmesriigi antud D-viisa või siis viisavabaduse alusel.
Koda on plaanitavale muudatusele vastu, sest see muudab välismaalase värbamise protsessi mitme nädala võrra pikemaks, sest enne Eestis tööle hakkamist tuleb välismaalasel taotleda Eesti välisesindusest või Eestis kohapealt D-viisa. Lisaks suurendab muudatus välismaalase või tema tööandja kulusid, sest välismaalasel ei ole võimalik Eestisse jõudes kohe tööle hakata. Kokkuvõttes muutub Eesti välistalentide jaoks vähem atraktiivsemaks ning suureneb ebaseadusliku töötamise risk.
Tööandjal peab välismaalase tööle võtmiseks olema eelnev majandustegevus
Koda on kriitiline ka kavandatava muudatuse osas, mille kohaselt peab tööandjal vahetult enne taotluse esitamist olema Eestis tegelik majandustegevus lühiajalise töötamise registreerimise puhul üldreeglina vähemalt kuus kuud ja töötamiseks tähtajalise elamisloa taotlemise puhul vähemalt 12 kuud. Renditöö vahendajal peab olema eelnev majandustegevus vähemalt 18 kuud. Hetkel üldreeglina ei nõuta, et tööandjal peab enne välismaalase palkamist olema Eestis tegelik majandustegevus.
Plaanitav muudatus vähendab koja hinnangul Eesti ettevõtluskeskkonna, sh investeerimiskeskkonna atraktiivsust. Näiteks kui Eestis asutatakse uus ettevõtja, sellese tehakse 100 miljoni euro suurune investeering ja luuakse 100 uut töökohta, millest 20 ei ole võimalik kohalike töötajatega täita, siis muudatuse jõustumisel ei ole sellisel ettevõtjal üldreeglina lubatud välismaalasi koheselt palgata, sest ettevõtjal puudub Eestis varasem majandustegevus. Koda tegi ministeeriumile ettepaneku jätta selline nõue seadusesse lisamata.
Välismaalast on lubatud palgata üksnes Eesti äriregistrisse kantud tööandjal
Siseministeerium on teinud ka ettepaneku muuta seadust selliselt, et edaspidi on võimalik välismaalast tööle võtta üksnes tööandjal, kes on kantud äriregistrisse. See tähendab, et välismaalasi ei saaks palgata filiaalid, kes pole äriregistrisse kantud, samuti mittetulundusühingud, sihtasutused ning riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused. Koja hinnangul on selline piiramine ebamõistlik ning võib olla vastusolus võrdse kohtlemise põhimõttega. Seetõttu palusime jätta selle sätte eelnõust välja.
Väheneb tööandja ja välismaalase koormus
Kuigi välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõus on mõned probleemsed sätted, siis leidub selles ka mitmeid positiivse mõjuga muudatusi. Näiteks võimaldab eelnõu välismaalasel ja tema Eestisse kutsujal suhelda Eesti ametiasutustega elektrooniliselt ühe akna põhimõttel ning edastada Eestis elamise ja töötamise andmeid ja dokumente politsei- ja piirivalveameti kaudu nii maksu- ja tolliametile, tööinspektsioonile kui ka töötukassale. Samuti saavad erinevad riigiasutused õiguse vahetada välismaalase Eestis elamise, töötamise ja õppimise andmeid üle X-tee, mis aitab muuta tõhusamaks järelevalvet elamislubade ja viisade väärkasutuse ning ebaseadusliku sisserände osas.
Muudatused jõustuvad kõige varem 2025. aasta keskpaigas.
Suurem osa muudatusi jõustub eelnõu kohaselt 2025. aasta 1. juunil. Muudatused, mis eeldavad andmekogude arendustöid, jõustuvad 2028. aasta ja 2029. aasta 1. jaanuaril.
Seadusemuudatuse eelnõu
Muudatuste selgitused
