Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse mitu eelnõu.

Liiklusseaduse, autoveoseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (419 SE).

Eelnõuga kehtestatakse veoauto teekasutustasu. Veoauto teekasutustasu raamistik on kehtestatud ELi vastava direktiiviga raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatava infrastruktuuri kasutamise eest, mis võetakse vajalikus osas käesoleva seadusega üle.

Teekasutustasu tasumäär sõltub veoauto ja selle haagise täismassist, EURO-heitgaasiklassist ja telgede arvust. Päevane teekasutustasu määr jääb vahemikku 9–12 eurot ning aastane teekasutustasu määr vahemikku 500–1300 eurot. Lisaks on võimalik teekasutustasu tasuda nädala, kuu või kvartali eest. Teekasutustasudest laekuvate tulude sihtotstarbeks on määratud transporditaristu hoid. Ajapõhine teekasutustasu tähendab, et kindlaks määratud summa tasumine annab isikule õiguse kasutada sõidukiga kindla ajavahemiku jooksul kindlaks määratud taristut. Veoautode teekasutustasu kehtestatakse avalikult kasutatavate teede kasutamise eest üle 3500 kilogrammise täismassiga veoauto ja selle haagisega. Teekasutustasust on vabastatud Kaitseväe, Kaitseliidu, välisriigi relvajõudude, Politsei- ja Piirivalveameti ja päästeasutuse sõidukid ning vanasõidukid liiklusseaduse § 83 tähenduses.

Seletuskirjas märgitakse, et Eesti ja Soome on ainukesed Euroopa Liidu liikmesriigid, kes ei ole kehtestanud veoautodele teekasutustasu. Euroopa Liidus on kasutusel ajapõhised ja läbisõidupõhised teekasutustasud. Eestis kehtestatakse tulenevalt Riigikantselei poolt 2015. aastal tellitud uuringus "Transpordimaksude rakendamise võimalused Eestis" analüüsitud alternatiividest veoauto ajapõhine teekasutustasu, kuna selle eeliseks on madalam investeeringu ja hoolduskulu ning sarnane süsteem Lätis ja Leedus rakendatavaga.

Teekasutustasu administreerimisega hakkavad tegelema Maanteeamet ja Maksu- ja Tolliamet. Maanteeameti ülesandeks on tagada teekasutustasu tasumise võimalus ööpäev läbi ning seadusega antakse Maanteeametile õigus sõlmida teekasutustasu tasumise võimaluste loomiseks ja tasumise võimaluste korraldamiseks haldusleping eraõigusliku juriidilise isikuga. Kasutusele võetakse ka teekasutustasu tasumise võimalused internetis.

Riikliku järelevalvet veoauto teekasutustasu tasumise üle hakkavad teostama Politsei- ja Piirivalveamet ja Maksu- ja Tolliamet oma muude ülesannete täitmise raames. Samuti antakse riikliku järelevalve teostamise õigus Maanteeametile. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõu (415 SE).

Eelnõuga võetakse üle ELi vastav direktiiv keskkonna ja inimeste tervisekaitse tagamise ühiste keskkonnamõju hindamise (KMH) miinimumnõuete kehtestamiseks. Eelnõu täpsustab keskkonnamõju eelhindamise ning aruande sisunõudeid, mis muudab eelhinnangud sisukamaks ja kvaliteetsemaks.

Tegevuslubade väljaandmisel peavad otsustajad hakkama hindama ka keskkonnamõju hindamise aruande asjakohasust. Seletuskirjas märgitakse, et näiteks võib esineda olukordi, kus tegevusloa taotlus väljastatakse alles aastaid pärast keskkonnamõju hindamise nõuetele vastavaks tunnistamist. Vastav keskkonnaalane teave on aga vahepeal märgatavalt muutunud. Selletõttu peab edaspidi otsustaja iga kord kaaluma, kas varem koostatud KMH on asjakohane või mitte.

Põhjendatud juhul on otsustajal õigus nõuda arendajalt täiendavat eksperdihinnangut – seeläbi tagatakse ajakohasele ja adekvaatsele materjalile tuginev otsuste tegemine. Täiendavalt muutub otsustajatele kohustuseks arvestada ja tegevusloa tingimustesse sisse kanda KMH käigus ette nähtud keskkonnameetmed.

Eelnõuga muudetakse keskkonnamõju hindamise aruande avaliku väljapaneku miinimumtähtaega. Praeguse 21 päeva asemel on edaspidi selleks aega 30 päeva. Kuigi juba käesoleval ajal mõju hindamise praktikas lisatakse üldjuhul KMH programmi ja aruande avalikustamise teatesse ka veebilehe aadress, kus need dokumendid on elektrooniliselt kättesaadavad. Kuid see ei pruugi alati olla nii, mistõttu lisatakse seadusesse nõue näidata KMH aruande avalikustamise teates ka vastav kodulehe aadress.

Menetlusosaliste ja avalikkuse paremaks teavitamiseks peab KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuses olema muu hulgas välja toodud ka aruande lõppjäreldused. See aitab omavahel paremini siduda aruannet tegevusloa andmise või andmata jätmisega. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (417 SE).

Eelnõu näeb ette riigipoolse õppelaenu kustutamise raske puudega laste vanematele. Lisaks muudetakse efektiivsemaks ja kiiremaks riigipoolse õppelaenu kustutamise menetlust.

Kehtiva korra järgi on õppelaenu võtnud inimesele õigus taotleda riigipoolset õppelaenu kustutamist töövõime kaotamisel või juhul ta lapse sügava puude korral. Alates 1. jaanuarist 2018 saavad õiguse õppelaenu riigipoolsele kustutamisele ka lapsevanemad, kelle lapsel tuvastatakse raske puue.

Praegune õppelaenu kustutamise menetlus näeb ette isiku pöördumist õppelaenu väljastanud krediidiasutuse poole, kes esitab taotluse õppelaenu kustutamiseks kas Rahandusministeeriumile (laenusaajal puuduva töövõime tuvastamise korral) või Haridus- ja Teadusministeeriumile (laenusaaja lapsel sügava puude tuvastamise korral). Ministeeriumid kontrollivad õppelaenu kustutamiseks õigust andvaid asjaolusid ning maksavad krediidiasutusele laenusaaja võlgnetava summa välja. Selline menetlus on osutunud liiga aeglaseks.

Eelnõu kohaselt tuleb õppelaenu riigipoolseks kustutamiseks esitada taotlus sotsiaalkindlustusametile, kellel on õppelaenu kustutamiseks vajalikud andmed olemas või seaduse alusel kättesaadavad. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Lõhkematerjaliseaduse eelnõu (418 SE).

Eelnõuga kehtestatakse lõhkematerjaliseaduse uus terviktekst, milles reguleeritakse lõhkematerjali ja pürotehniliste toodete käitlemine. Eelnõu eesmärk on tagada, et lõhkematerjali ja pürotehnilise toote käitlemine oleks ohutu ega seaks ohtu inimese elu ja tervist, vara ja keskkonda. Samuti on eesmärgiks tagada julgeolek: hoida ära lõhkematerjali või pürotehnilise toote kasutamine õigusvastaselt. Seaduse eesmärk ei muutu.

Seletuskirjas märgitakse, et tänavu jõustuvad täielikult uued ELi kehtestatud nõuded pürotehnilistele toodetele. Eelnõu kohaselt saab edaspidi kõige võimsamat (F3 kategooria) ilutulestikku osta alates 18. eluaastast, praegu on vanusepiiriks 21. Müüja ei pea enam F3 kategooria müügitehingut registreerima.

Eraisikutele seatakse kodus hoitava pürotehniliste toodete maksimaalse kogusele piir, milleks on summaarselt 20 kg pürotehnilisi tooteid. Kehtivas õiguses ei olnud määratletud pürotehniliste toodete koguseid, mida eraisik võis eritingimusi täitmata hoiustada. Samuti sätestatakse, et relvapood võib hoida kuni 50 kg püssirohtu ilma erinõudeid järgimata. Kehtivas õiguses piirkogust kirjas ei ole. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.