Sotsiaalministeeriumis on ettevalmistatud ja saadetud kooskõlastusringile Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (toimik 19-0956), millega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/957, millega muudetakse direktiivi 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega.
Direktiiv 96/71/EÜ järgi peab piiriüleselt osutatavate teenuste raames olema lähetatud töötajatele tagatud tööalaste õiguste kaitse. Tööandjal on kohustus tagada lähetatud töötajale direktiivis loetletud töötingimused lähetuse toimumise riigis kehtestatud minimaalses ulatuses. Minimaalseid töötingimusi tuleb järgida juhul, kui need on soodsamad lähetatud töötaja koduriigis kohaldatavatest töötingimustest.
Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse muutmise seaduse eelnõuga kehtestatakse meetmed, kuidas kaitsta paremini lähetatud töötajate õigusi. Muudatuse järgi on lähetatud renditöötaja, kelle kasutajaettevõtja teenuseid pakkudes edasi lähetab, samuti lähetatud töötaja.
Lisaks muudetakse töötingimusi, mis tuleb lähetatud töötajale Eestis viibimise ajal tagada. Töötasu alammäära asemel tuleb eelnõu kohaselt töötajale tagada töötasu ning lisaks tuleb
hüvitada lähetusega seotud kulud.
Eelnõuga kehtestatakse pikaajalise lähetuse regulatsioon, mille järgi kehtivad lähetatud töötajale pärast 12- või 18-kuulist Eestis töötamist täielikult siinsed tööõigusalased õigused ja kohustused.
Eelnõuga kaotatakse piirang, mille kohaselt saab teenuse Eesti-poolne tellija olla vaid Eesti resident. Nõnda on oluline hoopis see, et tellija tegutseks Eestis. Tööandjale kehtestatakse kohustus hoida lähetatud töötajate kohta esitatud teavet ajakohasena. Tööinspektsioonile tuleb teatada ka lähetatud töötaja isikut tõendava dokumendi number.
Tööinspektsioonil on muudatuse järgi õigus nõuda lähetuse järelevalveks vajalikke dokumente senise seitsme aasta asemel kolme aasta jooksul pärast lähetuse lõppu.
Eesti peab direktiivi (EL) 2018/957 oma õigusesse üle võtma 30. juuliks 2020. a.
