Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) avalikustas esmaspäeval digiettevõtjate maksustamise ja üleilmse äriühingute miinimumtulumaksu raportite tööversioonid. Raportitele ootab OECD avalikkuse tagasisidet detsembri keskpaigani.
“Me ei ole andnud oma heakskiitu ega nõusolekut tehnilistele lahendustele, mida raportid sisaldavad, kuid arvame, et on aeg anda avalikkusele võimalus OECDs tehtud töö tulemusega tutvuda ja selle kohta arvamust avaldada,” ütles rahandusminister Martin Helme.
Alates 2013. aastast on OECD kaasava raamistiku (Inclusive Framework) formaadis, kuhu kuulub praeguseks üle 135 riigi, teinud tööd selle nimel, et leida toimiv ja õiglane lahendus digitaliseerinud ettevõtjate maksustamiseks riikides, kust nad teenivad tulu ilma seal füüsiliselt kohal olemata.
OECD töö sai sisse uue hoo aastal 2018, kui Euroopa Komisjon avaldas kaks samateemalist direktiivi eelnõu. Arutelude käigus lisandus digimaksu teemale veel üleilmse äriühingute miinimumtulumaksu ettepanek, mille eesmärgiks oli maksudest kõrvalehoidumise järelejäänud võimaluste kaotamine. 2018. aastast on OECD kasumimaksu projektil n-ö kaks sammast.
Esimene sammas tegeleb küsimusega, kuidas maksustada tulumaksuga sellist kasumit, mis on teenitud riigis, kus asub teenuse tarbija või kasutaja (tururiigis) seal füüsiliselt kohal olemata. Samba eesmärk on anda tururiikidele täiendav maksustamisõigus ehk jagada ümber olemasolevat maksustamisõigust. Aruteludes osalevatel riikidel on ühine arusaam selles, et ka ümberjagatud tulu maksustamine peab toimuma netopõhimõttel, kuid erimeelsused on selles, kui palju ja millist tulu täpsemalt ümber jagada. Esimese samba elementide hulka kuulub ka uus maksukindluse süsteem, mis võimaldab ettevõtjatel taotleda asjaomastelt maksuhalduritelt ümberjagatava kasumi kohta rahvusvahelist eelotsust.
Kuigi teise samba eesmärk sõnastati vajadusena teha lõpp rahvusvahelisele maksudest kõrvalehoidumisele, annab praeguseks väljatöötatud lahendus oluliselt laiema ühtlustava tulemuse, kuna kehtestab rahvusvahelise kontserni kasumile miinimumtulumaksu igas riigis, kus kontsern tegutseb. Praeguseks ei ole riigid veel miinimummaksu määras ega baasis kokku leppinud. Miinimummaksustamine kontserni peakontori riigis seab ohtu Eesti äriühingute tulumaksusüsteemi, sest juhul kui Eestis asuv üksus ei ole kasumit jaotanud, on Eestis sel aastal tasutud maksusumma null ja Eestis teenitud kasumilt on maksu kohustatud tasuma kontserni peakontor.
Mõlema samba reeglid peaksid kohalduma ainult ettevõtjatele, kes on sellise rahvusvahelise kontserni liikmed, mille aasta brutotulu ületab 750 miljonit eurot.
8.-9.oktoobril toimunud OECD kaasava raamistiku koosolekul otsustasid osalevad riigid, et on aeg küsida avalikkuselt arvamust digimaksu ja miinimummaksustamise võimalike lahendustega siiani tehtud tehnilise töö kohta.
Esialgu lootis OECD, et poliitiline kokkulepe saavutatakse 2020. a. juulikuus, kuid praeguseks on selge, et enne suve 2021. a. selleni ei jõuta.
OECD ootab raportitele kommentaare kuni 14.12.2020. Avalikkusele arvamuse avaldamiseks esitatud tekstid ja juhendmaterjali arvamuse koostamiseks ning ettepanekute mõjuanalüüsi leiab SIIT.
Rahandusministeerium soovitab materjalidega tutvuda ja arvamust avaldada. OECDle kommentaaride saatmisel ei pea ilmtingimata lähtuma mahukast juhendmaterjalist.
