Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis on valminud töölepingu seaduse muutmise eelnõu, mis sisaldab kahte muudatust töösuhete paindlikumaks muutmiseks.

• Paindliku tööaja kokkuleppe sõlmimise võimaldamise eesmärk on anda võimalus korraldada tööaega vastavalt töösuhte poolte vajadustele ning vähendada võlaõiguslike lepingute sõlmimist.
• Iganädalast puhkeaega puudutava muudatuse eesmärk on lahendada Euroopa Kohtu lahendist C-477/21 tingitud murekohti seoses igapäevase ja iganädalase puhkeaja andmisega.

Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo sõnul on tegu oodatud eelnõuga, kuna muutuvtunni kokkulepete pilootprojekt oli edukas ning tööturu osapoolte soov oli sellega jätkata.

“Paindlikud lepingud annavad võimaluse korraldada tööaega vastavalt töötajate ja tööandjate vajadusele, näiteks kui tööjõuvajadus ja tegevuste maht periooditi erineb. See tähendab, et inimene saab oma kehtiva töölepingu raames teha vajadusel vähem või rohkem töötunde ning tööandja ei pea selleks sõlmima muid lepinguid, mis ei tagaks töötajatele piisavalt sotsiaalseid tagatisi. Tööandjate suur ootus oli, et paindliku tööaja kokkulepete tingimused oleksid lihtsad ja selged ega tekitaks asjatut bürokraatiat. Seda ka eelnõus silmas pidasime,” lisas minister.

Millised on olulisemad plaanitavad muudatused?

Keda mõjutab?

Plaanitavad muudatused võivad puudutada kõiki tööandjaid, kelle juures töötavad töölepinguga töötajad.

1) Paindliku tööaja kokkulepe (vt eelnõu punkt 2)

• Eelnõu annab tööandjale ja töötajale võimaluse sõlmida paindliku tööaja kokkuleppeid ehk tööandja ja töötaja võivad kokku leppida lisatundide tegemises. See tähendab, et paindliku tööaja kokkuleppe puhul võib töötaja lisaks kokkulepitud töötundidele teha lisatunde ja neid lisatunde ei loeta ületundideks.
• Tööandja võib sellise kokkuleppe sõlmida üksnes töötajaga, kes omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust; kes on vanaduspensioniealine või jäänud ennetähtaegsele vanaduspensionile; kes on vähenenud töövõimega või kellele on paindliku tööaja kokkuleppe sõlmimise võimalus ette nähtud kollektiivlepingus. Kõigi teiste töötajatega on võimalik kokkulepet sõlmida üksnes siis, kui selline võimalus nähakse ette kollektiivlepingus.
• Töötaja peab esitama tööandjale paindliku tööaja kokkuleppe sõlmimiseks andmed õppimise alustamise ja lõpetamise, vähenenud töövõime või ennetähtaegsele vanaduspensionile jäämise kohta. Andmed õppimise kohta on esitatud Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS), kus on igaühel võimalik alla laadida digitempliga tõend oma õpingute kohta. Et tõendada vähenenud töövõimet, on töötajal võimalik esitada Töötukassa väljastatud tõend. Samuti tuleb töötajal esitada tööandjale andmed, mis tõendavad töötaja vanaduspensionäri staatust. Lisaks soovitab ministeerium tööandjal viidatud andmeid teatud aja järel töötajalt üle küsida. Andmete esitamine on vajalik, et tööandjal oleks võimalik kontrollida paindliku tööaja kokkuleppe sõlmimise eelduste täitmist.
• Eelnõu näeb ette, et kokkulepe tuleb sõlmida kirjalikus vormis ehk see tuleb allkirjastada nii tööandja kui ka töötaja poolt.
• Eelnõu kohaselt võib töötaja paindliku tööaja kokkuleppe alusel töötada lisaks kokkulepitud töötundidele kuni 10 lisatundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Lisaks on eelnõus kirjas, et töötaja kokkulepitud tööaeg peab olema vähemalt 10 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul ehk ta peab töötama vähemalt veerand koormusega. Näiteks saavad pooled kokku leppida, et töötaja töötab 0,5–0,75 koormusega (st keskmiselt 20–30 h nädalas), mis tähendab, et töötaja kokkulepitud tööaeg on 20 tundi nädalas ehk ta peab nädalas saama vähemalt 20 tundi töötada, kuid võib töötada kuni 10 tundi rohkem.
• Tööandjal on lubatud paindliku tööaja kokkulepe sõlmida vaid töötajaga, kelle tunnitasu on vähemalt 1,2-kordne tunnitasu alammäär.
• Eelnõu kohaselt ei või kokkulepitud töötunnid ja lisatunnid kokku ületada täistööaega. Kui töötaja töötab üle kokkulepitud töötundide ja lisatundide, siis on tegemist ületundidega. Näiteks kui töötaja kokkulepitud töötunnid nädalas on 10 tundi ja lisatunnid 10 tundi, siis kokku võib töötaja töötada 20 tundi nädalas ja üle selle töötatud aeg on ületunnitöö.
• Kui tööandja ja töötaja rikuvad eelpool nimetatud tingimusi, siis on paindliku tööaja kokkulepe tühine. See tähendab, et töötajaga ei ole paindliku tööaja kokkulepet sõlmitud ning kokkulepitud töötunde ületavad tunnid loetakse ületundideks.
• Töötajal on õigus lisatundide tegemisest keelduda. Pakutavate lisatundide vastuvõtmist tuleb töötajal kinnitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt kirjalikult, SMS-iga, e-kirja teel). Kui tööandja lisab töötajate lisatunnid tööajakavasse, saavad töötajad kogu tööajakavas kajastatava ajaperioodi lisatundidega korraga nõustuda. Sellisel juhul ei pea töötaja iga kord lisatundide tegemisega eraldi nõustuma. Kui tööajakava muutub lisatundide osas, tuleb töötajalt lisatundide tegemiseks uuesti nõusolek saada.
• Summeeritud tööaja arvestuse korral võib töötaja lisatunde summeerida, kuid töötajaga kokkulepitud töötundide ja lisatundide summeerimisel tuleb kasutada sama arvestusperioodi. Näiteks kui tööandja summeeritud tööaja arvestusperiood on neli kuud, tohib ka paindliku tööaja kokkuleppe alusel tehtud tunde summeerida sama perioodi ulatuses.
• Töötajaga, kellega on sõlmitud paindliku tööaja kokkulepe, ei tohi sõlmida konkurentsipiirangu kokkulepet.

2) Iganädalane puhkeaeg (vt eelnõu punkt 3)

• Õigusselguse tagamiseks lisandub töölepingu seadusesse põhimõte, et iganädalasele puhkeajale eelneb igapäevane puhkeaeg. See tähendab, et töötajale tuleb vähemalt kord seitsme päeva jooksul tagada järjestikku nii igapäevane kui ka iganädalane puhkeaeg, mis tähendab kehtiva õiguse järgi 11 tundi + 36 või 48 tundi ehk kokku graafikuga töötajate puhul 47 ja teiste töötajate osas 59 tundi. Hetkel kehtib sama tõlgendus, kuid see ei ole nii selgelt seaduses kirjas. Muudatus on ajendatud Euroopa Kohtu 2. märtsi 2023. a otsusest C-477/219, kus leiti, et igapäevane puhkeaeg ei ole osa iganädalasest puhkeajast, vaid see peab eelnema iganädalasele puhkeajale.
• Eelnõu annab võimaluse teha eelmises punktis nimetatud üldreeglist kaks erandit.
• Esiteks võib erandi teha kollektiivlepinguga.
• Teine erand kehtib olukorras, kus tööandja on taganud töötajale kaks korda kalendrikuus järjestikuse igapäevase ja iganädalase puhkeaja. Näiteks piisab erandi rakendamiseks sellest, kui tööajakavasse on kantud ühes kalendrikuus kaks pikemat (11 + 36 tundi) puhkeaega. Erandi rakendamiseks ei ole vaja töötaja ja tööandja lisakokkulepet.

Töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu

Seletuskiri

Millal jõustuvad plaanitavad muudatused?

Muudatused jõustuvad eelnõu kohaselt üldises korras ehk kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamise päeva. Täpne jõustumise kuupäev ei ole teada.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda soovib tagasisidet, kas ja milliseid muudatusi tuleb teha eelpool kirjeldatud muudatustes. Vasta hiljemalt 19. juuniks lühikesele veebiküsitlusele SIIN või saada oma mõtted vabas vormis e-posti aadressile marko@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostatakse koja seisukoht, mis saadetakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile.