Magustatud joogi maksu eesmärk on mõjutada tervisekäitumist, motiveerides tootjaid lisama jookide retseptidesse vähem suhkrut ning tarbijaid eelistama väiksema suhkrusisaldusega jooke.

Eelnõu kohaselt on plaanis maksustada suhkru või magusainega magustatud joogid, kus on suhkrut rohkem kui 5 grammi 100 milliliitri kohta.

Maksumäärad on algselt plaanitutest väiksemad:

• 0,10 eurot 1 liitri kohta joogile, mis sisaldab suhkrut kontsentratsioonis 5-8 g / 100 ml kohta;
   
• 0,30 eurot 1 l kohta joogile, mis sisaldab suhkrut kontsentratsioonis rohkem kui 8 g / 100 ml;
   
• 0,10 eurot 1 l kohta joogile, mis sisaldab magusainet.

Magusainet ja suhkrut sisaldav jook maksustatakse vastavalt suhkru sisalduse määrale.

Magustatud jook, mida tuleb tarbimiseks lahjendada, maksustatakse tootja poolt ette nähtud soovituse kohaselt lahjendatud joogi koguse ning selle suhkru- ja magusainesisalduse järgi.

Selleks, et tarbija jõuaks harjuda uute maitsetega ning tootja välja töötada uued retseptid, kasutatakse kõrge suhkru sisaldusega  jookide maksumäära ajatamist.

Ajatatud määrad:

• 2018. aasta 1. jaanuarist on määr 0,30 eurot magustatud joogile, mis sisaldab suhkrut 10 g / 100 ml või enam;
   
• 2019. aasta 1. jaanuarist on määr 0,30 eurot magustatud joogile, mis sisaldab suhkrut 9 g / 100 ml või enam;
   
• 2020. a 1. jaanuarist on määr 0,30 eurot magustatud joogile, mis sisaldab suhkrut 8 g / 100 ml või enam.

Näited:

• 1,5-liitrine maitsestatud vesi võib kallineda veidi üle 22 protsendi, 2-liitrine koolajook üle 50 protsendi.
   
• Mõju hindadele sõltub müüdava pudeli suurusest ning müügikohast. Üldjuhul on väiksema suurusega pudeli jaemüügi hind liitri kohta kõrgem kui suuremal pudelil ning mida kõrgem on liitri hind, seda väiksem on maksu mõju. Sõltuvalt müügikohast võib olla kaubanduslik juurdehindlus erinev ning mõjutada oluliselt toote müügihinda.

Vastavalt valitsuse otsusele taotletakse maksustamisel Euroopa Komisjonilt erandit naturaalsetele mahladele. Magustatud joogi maksust on vabastatud need magustatud joogid, mida kasutatakse teiste jookide, toiduainete, ravimite jms tootmiseks.

2018. aastal oodatakse eelarvesse maksutulu kuni 15 miljonit eurot. Eelarvemõju hindamisel on kasutatud vastavate jookide tarbimisstatistikat ning rahvusvahelist kogemust tarbimiskäitumise muutumisel.

Magustatud jookide või erinevate magustatud toodete maks kehtib paljudes Euroopa Liidu liikmesriikides, näiteks Lätis, Soomes, Belgias, Prantsusmaal, Ungaris, ja kokku kümnes OECD riigis. 2018. aastast on otsustatud maks kehtestada Suurbritannias ja Iirimaal.

Eelnõu ettevalmistamise perioodil kohtuti Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Kaupmeeste Liidu ja Karastusjookide Tootjate Liidu esindajatega, et leida osapooli rahuldav lahendus. Eelnõu koostamisel on arvestatud nende ettepanekutega. Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Maksu- ja Tolliametile, Eesti Toiduainetetööstuse Liidule, Eesti Kaupmeeste Liidule, Karastusjookide Tootjate Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Maksumaksjate Liidule ja Riigikogu liikmele Aivar Sõerdile.

Taust

• Eesti rahvastiku toitumise uuringu andmetel on 53,4 protsenti 18-64-aastastest ning 28,6 protsenti 10-17-aastastest Eesti elanikest ülekaalulised või rasvunud (2014) ( Eesti rahvastiku toitumise uuring). 2016. aasta kevadel Eesti 1-klassi laste hulgas läbi viidud esialgsetele mõõtmisuuringule tuginedes oli 7-aastaste tüdrukutest 23,4% ja poistest 28,6% ning 8-aastastest tütarlastest 22,8% ning poisslastest 29,8% ülekaalulised või rasvunud. (WHO (2016) Childhood obesity surveillance inititiative)
   
• Eesti elanike hulgas on rasvunute osakaal Euroopa Liidu üks kõrgemaid. Teadusuuringutele tuginedes on tõestatud, et suhkruga magustatud jookide liigtarvitamine suurendab kehakaalu, tõstab krooniliste haiguste riski ning kahjustab hambaid. Mitmed toitumisuuringud näitavad, et peamine liigsete kalorite allikas inimeste toitumises on lisatud suhkruga toidu- ja joogitooted. Seda eriti laste, noorte ja noorte täiskasvanute seas. (Reducing the consumption of sugar-sweetened beverages and their negative health impact in Estonia .pdf).
   
• Ülekaalulisuse ja rasvumisega võitlemisel on kõige kuluefektiivsem ning eluiga ja tervena elatud eluaastaid suurendav meede hinnapoliitilised sekkumised. (Improving lifestyles, tackling obesity: the health and economic impact of prevention strategies .pdf).
   
• Suhkruga magustatud jookide maksustamine on erinevates riikides kaasa toonud maksustatud toodete tarbimise vähenemise: Nt Ungaris vähenes suhkruga magustatud jookide tarbimine enam kui 20 protsenti. (Using price policies to promote healthier diets .pdf)