Uue riigihangete seaduse eelnõu rakendumisel väheneks hankijate ja pakkujate hinnangul nende aja- ja rahakulu riigihangete korraldamisel, selgus rahandusministeeriumi tellitud uuringust. Olulisim kokkuhoid tekib sellest, et hangetel on vaja kontrollida ainult eduka pakkuja kvalifitseerimisnõudeid ja maksuvõlgnevusi.
Uuringu eesmärk oli hinnata, milline on hankijate ja pakkujate aja- ning rahakulu riigihanke korraldamisel ja kui palju muutub see uue riigihangete seaduse rakendumisel.
"Uuringu tulemused näitasid, et ettevalmistatavad muudatused riigihangete seadusandluses aitavad vähendada nii avaliku kui ka erasektori kulutusi tulemuslikuks hangete korraldamiseks ja neil osalemiseks," ütles riigihalduse minister Arto Aas. "Lisaks parandavad plaanitavad muudatused väike- ja keskmiste ettevõtete konkurentsivõimet," lisas ta.
Uuringust selgus, et peamine ressursikulu on hangete läbiviimise ja pakkumuste koostamisega tegelevate inimeste tööaeg, mis uue riigihanke seaduse rakendumisega väheneb. Näiteks lihthanke korraldamise maksumuseks on uuringu kohaselt hankijale 382 eurot ja pakkujale 462 eurot. Avatud hankemenetluse korraldamise maksumuseks on hankijale 439 eurot ja pakkujale 656 eurot. Ka direktiivide koostamisel Euroopa Komisjoni tellitud uuring näitas, et Eestis on riigihangete korraldamine ja nendel osalemine üks Euroopa odavamaid ja kiiremaid. Uue riigihangete seaduse eelnõu eemärk ongi muuta hankekorraldus veelgi vähem aja- ja ressursikulukaks.
Uuringu osalejate valimisse kaasati 2014. aastal paljud hankeid läbi viinud hankijaid ja nendel aktiivselt osalenud pakkujad. Tutvu uuringu "Uue riigihangete seaduse rakendamise majanduslikud mõjud hankijatele ja pakkujatele" tulemustega rahandusministeeriumi riigihangete infoportaalis.
