Riigikogus tuleb neljapäeval, 26. oktoobril 2017. a esimesele lugemisele sotsiaalkomisjoni algatatud eelnõu, mille alusel saab edaspidi maksta töötuskindlustushüvitist neile äriühingute juhatuse liikmetele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes on teinud ka palgatööd.
"Olukord, kus kehtivad piirangud jätavad töö kaotamise korral hüvitiseta inimesed, kes ei saanud äriühingu juhatuse liikmeks oleku eest tasu ja kelle töine sissetulek oli tulnud mujalt, ei ole põhiseadusega kooskõlas. Hüvitise saajate ringi laiendamine on seetõttu mõistlik ja vajalik samm," ütles sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt pressiteate vahendusel. "Inimestel, kes on end töötuks jäämise riski vastu kindlustades teinud kohustuslikus korras töötuskindlustuse sissemakseid, peab olema õigus hüvitisele," lisas ta.
Küti sõnul lähtus sotsiaalkomisjon tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muudatusi (479 SE) ette valmistades nii õiguskantsleri ettepanekust kui riigikohtu otsusest, aga ka sotsiaalministeeriumi seisukohtadest.
Eelnõu sätestab äriühingu juhatuse liikmete ja füüsilisest isikute ettevõtjate jaoks tingimused, mis lubab neid töötuna arvele võtta. Äriühingu juhatuse liikmel, kellele pole makstud äriühingu juhi tasu, tekib õigus hüvitisele juhul, kui ta on viimase kolme aasta jooksul saanud vähemalt 12 kuud palka muu töö eest, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakseid. Viimasest töökohast omal algatusel või poolte kokkuleppel lahkumine või siis enda süül töö kaotamine jätavad aga inimese hüvitiseta. Sarnased reeglid hakkavad kehtima füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes enam ei tegutse.
Sotsiaaldemokraatlikku erakonda kuuluv Kütt avaldas lootust, et pakutud lahendus tagab inimeste võrdse kohtlemise ja lõpetab ühtlasi keeruka vaidluse. 2014. aasta kevadest alates pole äriühingute juhatuse liikmed saanud end töötuna arvele võtta. Toona põhjendati vastavat seaduseparandust kuritarvitustega. Näiteks moodustasid ligi neli aastat tagasi 10,9 protsenti töötuskindlustuse saajatest äriühingute juhid. Nende seas oli arvukalt inimesi, kes ei lasknud endale ettevõtte juhtimise eest palka maksta, et vältida sotsiaalmaksu ja ka töötuskindlustusmaksete tasumist, kuid said tasu muul viisil.
Olulisemad muudatused
Juhatuse liikmel tekib õigus end töötuna arvele võtta ning saada töötuskindlustushüvitist, kui ta täidab kolme tingimust:
- juhatuse liige ei saa oma ülesannete täitmise eest tasu;
- tal on vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
- ta ei ole lahkunud viimasest töö- või teenistuskohast omal algatusel ega poolte kokkuleppel ega ole ise põhjustanud töö kaotust.
Eelnõuga võimaldatakse töötuna arvele võtta ka füüsilisest isikust ettevõtjal ning füüsilisest isiku ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleval abikaasal, kui FIE ettevõtte tegevus on peatatud või hooajaline tegevus on lõppenud ning ta vastab töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele.
Muudatused plaanitakse jõustada 1. jaanuaril 2018.
