Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on koostanud tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega soovib kauplejalt kaotada kohustuse väljastada tarbijale vaikimisi ostukviitungeid ja annab kauplejale võimaluse lõpetada tarbijale posti teel igakuise dubleeriva paberarve saatmise. Kaubandus-Tööstuskoda toetab plaanitavaid muudatusi.
Kauplejal kaob kohustus väljastada vaikimisi paberil ostukviitung
Hetkel kehtiva tarbijakaitseseaduse kohaselt on kauplejal kohustus väljastada tarbijale ostukviitung kirjalikus või tarbija nõusolekul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis igal juhul, kui tarbija ostusumma on suurem kui 20 eurot. Kui ostusumma on alla 20 euro, siis üksnes tarbija nõudmisel.
Kaubanduskoda toetab plaanitavat muudatust, millega kaotakse kauplejal kohustus väljastada tarbijale vaikimisi paberil ostukviitung. Edaspidi peab kaupleja tarbijale ostu kinnitava pabertõendi sõltumata ostusumma suurusest väljastama üksnes siis, kui tarbija sooritab ostu sularahas ja ei kasuta kliendikaarti või kasutab kliendikaarti, mis ei võimalda tarbija ostuajalugu kahe aasta jooksul pärast ostu sooritamist säilitada. Koja hinnangul on tegemist positiivse muudatusega, sest seeläbi vähenevad ettevõtete kulud ja koormus ning muudatusega kaasneb ka positiivne mõju keskkonnale.
Kaupleja võib kestvuslepingu alusel osutatud teenuse puhul lõpetada dubleeriva paberarve saatmise
Eelnõust on välja jäänud punkt, mille kohaselt võib kaupleja kestvuslepingu alusel osutatud teenuse puhul lõpetada tarbijale paberarve saatmise, kui tarbija on tellinud iseteenindusportaali/pangas vms keskkonnas omale e-arve. Kestvusleping on püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud leping, mida täidetakse pikema aja jooksul, nagu näiteks liisinguleping või ajalehe püsitellimuse leping. Ministeeriumile esitatud arvamuses märkisime, et koja hinnangul ei ole piisavalt põhjendatud, miks loobuti seaduse eelnõus sellest punktist. Koja hinnangul oleks selline muudatus vajalik, sest see võimaldab vähendada paberarvete saatmisega seotud kulusid ja avaldab positiivset mõju ka keskkonnale.
Muudatused jõustuvad eelnõu kohaselt 1. juulil 2025. aastal.
